Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht, 13. - 16. saj.
Mälestise registri number 2594
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.04.1997
Registreeritud 08.04.1997
Mälestise vana number 15-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(8)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 12.09.14

Inspektor: Toomas Tamla

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Kultuurkiht selles sisalduvate kesk- ja varauusaegsete leidudega ning ehitusjäänustega.

Sisestatud: 06.10.2011.

Mälestise kirjeldus


Mälestise ala on tänapäeval suures osas uushoonestatud, sealhulgas kaasaegsete kõrghoonetega. Arheoloogilist kultuurkihti on säilinud hoonestusest vabadel aladel, aga ka tänavate ja vanade hoonete all. Olulisimad arheoloogilised kaevamised toimusid 1994 nn Stockmanni kvartalis, 2001–2004 Jaani seegi alal ja 2011 mälestise kaitsevööndis Eesti Kunstiakadeemia krundil.

Sisestatud: 13.12.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis jääb Tallinna Kesklinna linnaosa territooriumile. Tema piirideks on kirdes Tartu maantee, kagus Liivalaia tänav, edelas Lennuki tänav ning loodes A. Laikmaa tänav, Rävala puiestee ja Kuke tänav 6 hoone läänekülg. Mälestise ala hõlmab täielikult Tornimäe, Lennuki ja Pääsukese tänava, osaliselt Kuke, Kivisilla ja Maakri tänava ning Rävala puiestee, Tartu maantee ja Liivalaia tänava.

Sisestatud: 06.10.2011.

Mälestise ajalugu


Geoloogide arvates ulatus 13. saj-l Maakri tn loodepoolsele alale Härjapea jõe orundiga liituv kitsas merelaht. Sellest ida poole jäävale madalale poolsaarele rajati 13. saj-l Püha Johannese hospidal (Jaani seek), mida on esmakordselt nimetatud 1237. aastal paavsti legaadi Modena Guillelmuse ürikus. 2001–2004 toimunud ulatuslikel arheoloogilistel kaevamistel leiti arvatava hospidali, kabeli, elumaja, sauna ja käimla alusmüürid, mis on ka osaliselt eksponeeritud. Keskaegne seek hävitati 1570, kui Vene sõjavägi piiras Tallinna. Pärast Liivi sõda seek taastati ja 1674 oli seal 62 hoolealust. Lõplikult suleti Jaani seegi kohal asunud hoolekandeasutus 1960. aastatel.
Muinasaegsest inimtegevusest annavad tunnistust Tartu mnt 10/Tornimäe tn 2 alalt leitud riibitud pinnaga savinõukillud, mis pärinevad ajavahemikust 200 eKr – 200 pKr. Maakri ja Kuke tn ning Rävala pst vahelisel alal, samuti Maakri ja Kivisilla tn vahelisel alal kuulub keskaegne kultuurkiht söeproovide ja leidude järgi 14. saj-i lõppu – 16. saj-i algusesse. 14. saj-sse kuuluvad ka praeguse parklahoone alalt (Rävala pst 5) 1996. aastal avastatud vasesulatuskolde jäänused. Püsivam hoonestus hakkas sellel alal kujunema siiski alles 15.–16. saj-l. Alates 18. saj-st oli see piirkond tuntud Kivisilla eeslinnana (ilmselt Tartu mnt alguses üle Härjapea jõe ehitatud kivisilla järgi).

Sisestatud: 13.12.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 08.12.2011.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.09.2014.