Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht, 13. - 16. saj.
Mälestise registri number 2595
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.04.1997
Registreeritud 08.04.1997
Mälestise vana number 16-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.02.15

Menetleja: Toomas Tamla

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Kesk- ja varauusaegne kultuurkiht, võimalikud maa all säilinud ehituskonstruktsioonid.

Sisestatud: 08.12.2011.

Mälestise kirjeldus


Mälestise Odra tn poolses osas (kinnistu 78401:116:0930) paiknevad 1960. aastate I poolel rajatud Tallinna bussijaama peahoone ja ooteplatvormid, mille vahele jääb ulatuslik hoonestamata parkla. Mälestise kagupoolsesse (Masina tänava poolsesse) ossa jäävad endise Drümpelmanni masinatehase ümberehitatud hooned ja mitu 1960. aastatel püstitatud hoonet (kinnistu 78401:116:0250). Nende vahele, samuti mälestise lõunaserva Masina tn äärde (kinnistu 78401:116:0420) jääb ulatuslik hoonestamata ala, kus võib olla säilinud arheoloogilist kultuurkihti. Välistatud pole ka kunagise Härjapea jõe ääres olnud veskite jm rajatiste jäänused. Põhjalikumaid arheoloogilisi kaevamisi ega eeluuringuid mälestise alal toimunud ei ole.

Sisestatud: 29.12.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis hõlmab Lastekodu, Masina, Juhkentali ja Odra tänavaga piirneva ala.

Sisestatud: 08.12.2011.

Mälestise ajalugu


Mälestis paikneb Juhkentali asumi alal, mis on oma nime saanud 17. saj-l sinna rajatud Lorentz Jauchi (Jauchenthal) suvemõisa järgi (asus praeguse Juhkentali tn 58 kohal). L. Jauch rajas mõisa maale Härjapea jõele paberivabriku. 18. saj-l ostis suvemõisa riik ja rajas sinna sõjaväehospidali. Juba kesk- ja varauusajal paiknes mälestisest vahetult lõuna pool voolanud Härjapea jõel mitu vesiveskit: näit praeguse Juhkentali ja Masina tn ristmikust kagu pool Ülemiste ehk kuningaveski (nimetatud juba 1345. aastal), Masina tn-l nn katelsepa ehk vaseveski (1531) ja seemisnaha veski (1605). 1820. aastatel rajati praeguse Lastekodu tn 48/Masina tn 1 alale Drümpelmanni masinatehas.

Sisestatud: 29.12.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 08.12.2011.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.09.2014.