Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht, II a-tuh eKr-16. saj
Mälestise registri number 2596
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.04.1997
Registreeritud 08.04.1997
Mälestise vana number 17-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(14)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 27.10.17

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna arheoloog, Ragnar Nurk

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Kultuurkiht selles sisalduvate muinas-, kesk- ja varauusaegsete leidudega ning ehitusjäänustega.

Sisestatud: 06.10.2011.

Mälestise kirjeldus


Mälestise ala on valdavalt hoonestatud. Arheoloogiline kultuurkiht on säilinud hoonestamata aladel ja ilma keldrita hoonete all, kuid nagu on näidanud arheoloogilised kaevamised, võib kultuurkihi sügavamaid kihistusi leida ka keldrite põranda tasapinnast sügavamal. Olulisimad arheoloogilised kaevamised toimusid 1997 Sakala tn 22/Tatari tn 8 (J. Mäll) ja 1997 Tatari tn 2/Pärnu mnt 15 (R. Vissak, P. Piirits) krundil.

Sisestatud: 13.12.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis jääb Tallinna Kesklinna linnaosa territooriumile. Tema piirideks on läänes Pärnu maantee, lõunas ja kagus Tatari ja Liivalai tänav ning Põhjas ja kirdes Tatari, Sakala ja Kentmanni tänav. Mälestise ala hõlmab täielikult Allika, Lätte, P. Süda, Ahju, Tatari ja Vana-Veerenni tänava, osaliselt Sakala, Kentmanni, Liivalaia ja Veerenni tänava ning Pärnu maantee.

Sisestatud: 06.10.2011.

Mälestise ajalugu


Ajalooliselt oli see ala tuntud kui Harju värava eeslinnakvartal, mis hõlmas osa Karjavärava-esisest maa-alast (praeguse Pärnu mnt ja Estonia pst vaheline ala), hilisema nn Tatari küla piirkonna (Tatari, Sakala, Kentmanni ja Liivalaia tn vaheline ala) ning Barbara kalmistu taguse ja Tõnismäe piirkonna (Roosikrantsi tn, Pärnu mnt ning Hariduse tn vaheline ala). Kentmanni, Allika ja Sakala tn vahelisel alal (Eesti Muusikaakadeemia krunt) avastatud tukijäänustega põlengukiht kuulub söeproovi järgi 13. saj-i lõppu – 14. saj-sse. 13.–14 saj-i leide on saadud ka Sakala ja Tatari tn nurgal toimunud kaevamistel (J. Mäll, 1997), kuid nendega kindlalt seostuvat kultuurkihihorisonti ei tuvastatud. Tatari ja Allika tn ristumiskoha lähedal asunud veerikka Karjaallika veega varustati linna, seda kasutati ka linna karja jootmiseks. Allika juurest viis jämedatesse tahutud palkidesse raiutud ja paeplaatidega kaetud veerenn linna Karjavärava juurde (söeproovi järgi 15. saj). 1616 asendati see paeplaatidest renni asetatud tinatorudega, mida mööda juhiti vesi linnale lähemale Karjakaevu. 2009.–2010. aasta eeluuringutega avastati Pärnu mnt 31 ja 33 kruntide alalt muinasaegne kultuurkiht, mis sisaldas nii kiviaja kui ka varase rauaaja ja viikingiaja keraamikat (G. Püüa, K. Karro).

Sisestatud: 13.12.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise välispiirist.

Sisestatud: 13.12.2011.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.09.2014.