Mälestise tunnus

Arheoloogilistel kaevamistel saadud leiud ja inimluud.

Kirjeldus

Tänapäeval on mälestise ala suures ulatuses hoonestatud. Inimluid ja matuseid võib leiduda hoonestamata alal, sealhulgas ka väljaspool mälestise piire, nii nagu seda näitab 2007. aastal Ravi tn 6 krundil avastatud ühishaud 14.–17. saj-st. Kuna mälestis jääb kultuurimälestise nr 2596 (Asulakoht I at eKr – 16. saj) alale, siis pole seal välistatud asulakoha kultuurkihiga seotud leiud.

Asukoha kirjeldus

Liivalaia ja Vana-Veerenni tänava vaheline ala, mis hõlmab krunte Liivalaia tn 2-12 ja Vana-Veerenni tn 3.

Ajalugu

Võllamägi kujutas endast praeguse Liivalaia ja Vana-Veerenni tänava nurgal asuvat liivakõrgendikku, kus paiknes üks Tallinna keskaegseid hukkamispaiku. 1994. aastal toimunud arheoloogilistel päästekaevamistel (Ain Lavi) leiti 14.–15. saj vahetusest pärineva kivivõlla jäänused, millest olid säilinud kaks teravnurgas liituvat paekivimüüri ja ehitisele viinud paekividest trepijäänus. Ilmselt on tegemist kunagi kolmnurkse põhiplaaniga rajatise alusega, mille igas nurgas kõrgus torn, nii nagu seda on kujutatud 1560. aastast pärineval Tallinna Mustpeade mälestustahvlil. Müüride vahelt leiti vähemalt 110 inimese korratult paiknevad luud, võllast u 5 m kirdes oli haud 7 korratult paikneva luustikuga. Neist enamikul puudusid koljud, mõnel olid käed seotud selja taha. Tõenäoliselt lõpetati seal hukkamine 18. sajandi teisel poolel ning pärast seda hakkas seal kujunema eeslinna hoonestus, millele osutab 0,7–1,4 m paksune kultuurkiht.

Kaitsevööndi ulatus

Mälestise kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.