2598 Asulakoht, 13.-16. saj
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Asulakoht, 13.-16. saj |
---|---|
Mälestise registri number | 2598 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 08.04.1997 |
Registreeritud | 08.04.1997 |
X-koordinaat | 541357.57 |
Y-koordinaat | 6588721.47 |
Mälestise vana number | 18-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(12)
Paikvaatluse kuupäev: 28.01.16
Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna arheoloog, Ragnar Nurk
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Kesk- ja varauusaegne kultuurkiht, võimalikud maa all säilinud ehituskonstruktsioonid. |
Kirjeldus Mälestise ala on suhteliselt tihedalt hoonestatud. Suhteliselt palju on säilinud on 19. saj-i lõpu ja 20. saj-i alguse puitelamud, kuid leidub ka uuemaid kivihoonetega elamukvartaleid ja kaasaegseid moodsaid hooneid (näit Meriton Grand Hotelli juurdeehitus). Suurim halajasala on Adamsoni ja Wismari tn vahel olev park (Falgi park). Kultuurkiht on säilinud hoonestamata aladel ja ilma keldrita hoonete all, kuid nagu on näidanud arheoloogilised kaevamised teistes Tallinna eeslinna osades, võib kultuurkihi alumisi kihistusi leida ka keldrite põranda tasapinnast sügavamal. |
Asukoha kirjeldus Mälestise piirideks on põhjas ja läänes Tehnika tn, lõunas Adamsoni, Koidu ja Wismari tn ning idas Toompuiestee. |
Ajalugu Ajalooliselt kuulus see ala Toompea eeslinna. Tema Paldiski mnt-st põhja poole jääv ala oli tuntud nn Kelmiküla asumina, mnt-st lõunas olev ala Kassisaba asumina. Seniste arheoloogiliste kaevamiste (Meriton Grand Hotelli juurdeehituse alal ja Adamsoni 9/Koidu 20 krundil) ja eeluuringute ning järelvalve käigus on tuvastatud valdavalt 18.–19. saj-i kultuurkiht, kuid on saadud ka 16. saj-i keraamikat (näit. Paldiski mnt 6/Sügise tn 5 piirnevalt alalt). |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise välispiirist. |
Üldinfo Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. |