Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht, 13. - 16. saj.
Mälestise registri number 2599
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.04.1997
Registreeritud 08.04.1997
Mälestise vana number 20-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 04.02.15

Menetleja: Toomas Tamla

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Kultuurkiht selles sisalduvate kesk-(?) ja uusaegsete leidudega.

Sisestatud: 23.12.2011.

Mälestise kirjeldus


Mälestise ala on tihedalt hoonestatud, sh uusehitistega. Hoonestamata on mälestise Ahtri tn poolne põhjaosa, kus paikneb maapealne parkla. Arheoloogiline kultuurkiht võib olla säilinud eeskätt nimetatud parkla alal. Seevastu Narva mnt poolses osas on kultuurkiht uusehitistega (näit Coca-Cola Plaza, Hobujaama tn 5) suures osas hävitatud. Kuna veel 17. saj-l kulges mererand ligikaudu praeguse Ahtri tn joonel, siis pole seal välistatud laevavrakkide leiud.

Sisestatud: 23.12.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis hõlmab kogu Hobujaama tn ala Narva mnt-st kuni Ahtri tn-ni. Vastavalt kultuuriministri määrusele nr 10 (30. 08. 1996) kuulub kaitse alla 50 m laiune ala mõlemal pool Hobujaama tänavat.

Sisestatud: 23.12.2011.

Mälestise ajalugu


1997. aastal toimusid arheoloogilised eeluuringud Hobujaama tn 6 rajatava ärikeskuse krundil OÜ Tael), kust saadi küll üksikuid 17. saj-i lõpust ja 18. saj-st pärinevaid leide, kuid ei tuvastatud kompaktseid arheoloogiliselt huvipakkuvaid kultuurkihi ladestusi. 1999. aasta eeluuringud (MTÜ AEG) ja 2000. aastal läbi viidud arheoloogiline järelevalve (OÜ Tael) vastasasuval Coca-Cola Plaza ehituskrundil (Hobujaama tn 5) näitasid, et veel hiliskesk- ja varauusajal oli seal tegemist mereäärse, perioodiliselt üleujutatava liigniiske alaga, kus enne 17.–18. saj-t puudus püsihoonestus.

Sisestatud: 23.12.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise välispiirist.

Sisestatud: 23.12.2011.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.09.2014.