Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht, I a-tuh.
Mälestise registri number 2600
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.04.1997
Registreeritud 08.04.1997
Mälestise vana number 21-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 11.03.15

Menetleja: Toomas Tamla

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Kultuurkiht selles sisalduvate muinas-(?), kesk-(?) ja varauusaegsete leidudega.

Sisestatud: 25.01.2012.

Mälestise kirjeldus


Mälestise ala on valdavalt hoonestatud. Arheoloogiline kultuurkiht võib olla säilinud hoonestusest vabadel aladel, aga ka tänavate ja vanade hoonete all. Arheoloogilised eeluuringud on toimunud 2010 Raua tn 10 krundil (Ain Lavi, Tarvi Toome) ja 2011 Kreutzwaldi tn 3 krundil (Rivo Bernotas).

Sisestatud: 12.01.2012.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis paikneb Raua ja Kreutzwaldi tn ristmiku ümbruses. Vastavalt kultuuriministri määrusele nr 10 (30. 08. 1996) kuulub kaitse alla 100 m raadiusega ala Raua ja Kreutzwaldi tn ristmiku keskpunktist.

Sisestatud: 12.01.2012.

Mälestise ajalugu


1970.–1980. aastatel korjas kodu-uurija Oskar Raudmets Raua ja Kreutzwaldi tn-le kaevatud trassidest mõned savinõukillud (sh üks grapeni jalg), tulekivitüki ja piibukatkeid (leiud AI 6972). Arheoloogiliste eeluuringute käigus Raua tn 10 krundilt (leiud AI 6989) ja Kreutzwaldi tn 3 krundilt (leiud AI 7029) seni kogutud leiumaterjal osutab kesklinna ja Kadrioru vahele alles 18.–19. saja- kujunenud eeslinna kihile. Sama tulemuse andis ka rajatava vee- ja kanalisatsioonitrassi inspekteerimine Raua tn 45, 47, 49 kinnistutel (T. Tamla, 2011).

Sisestatud: 25.01.2012.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise piirist.

Sisestatud: 25.01.2012.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.09.2014.