Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht, I a- tuh. - II a- tuh. algus
Mälestise registri number 2611
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.04.1997
Registreeritud 08.04.1997
Mälestise vana number 23-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 21.09.11

Menetleja: Toomas Tamla

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Kultuurkiht selles sisalduvate muinas- ja keskaegsete leidudega.

Sisestatud: 26.09.2011.

Mälestise kirjeldus


Lagedi teest ida pool olevatel aiamaalappidel võib tuvastada tumedat sinakas-musta kultuurkihti, milles esineb põlenud raudkivipurdu ja keraamikat.

Sisestatud: 26.09.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis paikneb endise Väo küla alal Tallinna ringteest ida pool. Peterburi maanteest jääb mälestis u 1 km lõunasse ja Pirita jõest 500–550 m lääne poole. Algselt kahel pool Tallinna ringteed (praegu Lagedi tee) paiknenud asulakoht on teest lääne pool Väo paekarjääri laienemise käigus täielikult hävitatud. Kultuurkihti on säilinud maanteest ida pool katastriüksustel 78403:313:0470, 78403:313:0460 ja arvatavasti ka 78403:313:0410, 78403:313:0720 ja 78403:313:0017 (maanteest ida pool). Säilinud kultuurkihiga ala mõõtmed on umbes 150 (E–W) × 250 m (N–S).

Sisestatud: 26.09.2011.

Mälestise ajalugu


Mälestise avastas 1984. aastal arheoloog Valter Lang. Sel ajal paiknes kultuurkiht kahel pool Tallinna ringteed (praegu Lagedi tee) u 5000 m² suurusel alal. Leitud keraamika ulatub varasest metalliajast kuni keskajani (leiud AI 5292). 2007 ja 2008. aastal tegid asulakohal prooviuuringuid Kaarel Jaanits ja Vladimir Sokolovski (vt aruanded Muinsuskaitseameti arhiivis), millega tuvastati, et teest lääne pool on kultuurkiht praktiliselt hävitatud.

Sisestatud: 26.09.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates.

Sisestatud: 08.12.2011.

Aruanded


Sokolovski, V. 2008. Aruanne arheoloogilisest inspektsioonist ja uuringutest Harjumaal katastriüksustel 78403:313:0910, 78403:313:0960; 78403:313:0970, 78403:313:0710. MKA arhiiv
Sokolovski, V., Jaanits, K. 2007. Vahearuanne arheoloogilistest eeluuringutest Harjumaal, T11 Tallinna ringtee esimesel etapil (km 0,0-12,6). Tallinn 2007. MKA arhiiv

Sisestatud: 16.09.2010.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.09.2014.