Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kultusekivi, I a- tuh. e.Kr. - I a- tuh.
Mälestise registri number 2613
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.04.1997
Registreeritud 08.04.1997
Mälestise vana number 1978
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 08.05.13

Menetleja: Toomas Tamla

Märksõna(1)

Arheoloogia, Kultuspaigad, Kultusekivi.

Mälestise tunnus


Tehislikud lohud kivil. Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu mälestise lähiümbruses.

Sisestatud: 05.12.2011.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on keskmise suurusega, kuid hästi madala raudkiviga, mis paikneb Tallinna Lennuvälja idaosas. Kivi küljed sulavad maapinnaga kokku, pealispind on kergelt kumer ja peaaegu maapinnaga tasa. 1971. aastal koostatud passi järgi on kivi pealispinnal tuvastatud 11 kunstlikku lohku (vt mälestise pass). Inspekteerimise ajal õnnestus neist täie kindlusega tuvastada 7 selget lohku ja 2 mõnevõrra kahtlast lohupõhja. Kuna kivi pealispind oli tugevasti sammaldunud, võisid mõned ebakindlad lohupõhjad jääda märkamata Kivi ümbrus on korras, rohi on korralikult niidetud. Mõõdud: Pikkus N–S 1,2 m, laius E–W 1 m suurim kõrgus 0,15 m.
Tähistatud vana kaitsetahvliga, mis paikneb kivi lõunaotsa juures.

Sisestatud: 30.09.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Kivi paikneb Tallinna Lennuvälja idaosas, otse keskmise peamise maandumisraja joonel, selle idapoolsest otsast u 408 m ja loode kagu suunaliselt põiki üle lennuvälja kulgevast kraavist u 107 m ida pool rohumaal. Umbes 150 m ida poole jääb Tallinna linna piir.

Sisestatud: 30.09.2011.

Mälestise ajalugu


Kivi on avastanud kodu-uurija Oskar Raudmets 1969. aastal.

Sisestatud: 30.09.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 16.01.2012.

Meedia


Eesti Päevaleht 31.12.2013, Kaisa Alliksaare artikkel "VIDEO ja FOTOD: Tallinn lubab lennujaamale ette jäävad kultusekivid teisaldada"
http://epl.delfi.ee/news/eesti/video-ja-fotod-tallinn-lubab-lennujaamale-ette-jaavad-kultusekivid-teisaldada.d?id=67529056

Sisestatud: 02.01.2014.

Üldinfo


Kultusekivi (tänapäeval kasutatav termin: lohukivi) on kivirahn, millesse on tehtud üks või mitu peamiselt ümmargust (harvem ovaalset) lohku. Lohkude läbimõõt on tavaliselt 3–10 cm, sügavus 0,5–5 cm, lohu põhi on enamasti kausikujuliselt kumer. Kividesse ja kaljudesse lohkude süvistamist peetakse üheks varasemaks uskumusi või usulisi rituaale väljendavaks nähtuseks ning see on tuntud üle maailma. Skandinaavias hakati lohke kaljudesse tegema juba nooremal kiviajal, peamiselt siiski koos kaljujooniste tegemisega pronksiajal. Eestis teatakse lohukive praegu umbes 1750. Kõige rohkem on neid Põhja-Eestis, vähem Saaremaal ning vaid üksikuid Lõuna-Eestis. Nende dateerimine on problemaatiline: lohu enda vanust ei saa määrata ja lohukivide ümbruse uurimisel leitav ei pruugi olla seotud konkreetselt lohkude tegemisega, küll aga kasutamisega. Siiski on ka Eesti lohukive peetud pronksiaegseks kultuurinähtuseks, kuna need esinevad peamiselt pronksiaegsete kivikirstkalmete läheduses. Lohkude tegemist kivisse seostatakse viljakusekultusega, sest kivid paiknevad toonasele maaviljelusele sobilikes piirkondades.

Sisestatud: 26.09.2014.