Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht, I a- tuh. e.Kr.
Mälestise registri number 2624
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.04.1997
Registreeritud 08.04.1997
Mälestise vana number 2174
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(1)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 21.09.11

Menetleja: Toomas Tamla

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Must söesegune kultuurkiht, milles leidub hulgaliselt tugevasti põlenud raud- ja paekive.

Sisestatud: 26.09.2011.

Mälestise kirjeldus


Tegemist on suhteliselt madala u 20 m läbimõõduga künkaga, mille peal ja ümber on üsna palju keskmise suurusega raudkive, samuti kasvab seal puid ja võsa. Künka keskosas on kaks kuni 2 m läbimõõduga lohku. Mälestis on tähistatud vana kaitsetahvliga.

Sisestatud: 26.09.2011.

Mälestise asukoha kirjeldus


Mälestis paikneb Kupra tee 24 ja 26 ning Silmiku tn 6 kruntide vahelisel võsastunud söödialal.

Sisestatud: 26.09.2011.

Mälestise ajalugu


Mälestise avastas 1970. aastatel kodu-uurija Oskar Raudmets. 1999. aastal tegi seal proovikaevamisi arheoloog Krista Sarv (vt aruanne). Tuvastati, et tugevate põlemisjälgedega kultuurkiti esineb ainult kaitse all oleval kivisel künkal. Kihi paksus ulatus kohati kuni 70 cm-ni. Leide ei saadud.

Sisestatud: 26.09.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 29.11.2011.

Arhiivimaterjalid TKVA-s


K. Sarv. Aruanne arheoloogilistest uuringutest Tallinnas Pärnamäe tee 65B ning Kupra tn 22B, 24 ja 24B. Tallinn 1999.

Sisestatud: 26.09.2011.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.09.2014.