Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Asulakoht, 13. - 16. saj
Mälestise registri number 2628
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik arheoloogiamälestis
Arvel 08.04.1997
Registreeritud 08.04.1997
X-koordinaat 541987.86
Y-koordinaat 6590194.56
Mälestise vana number 19-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(32)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 12.06.19

Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna arheoloog, Ragnar Nurk

Märksõna(1)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Kesk- ja varauusaegne kultuurkiht, võimalikud maa all säilinud ehituskonstruktsioonid.

Sisestatud: 03.10.2011.

Kirjeldus


Mälestise ala on suhteliselt tihedalt hoonestatud. Valdavad on 19. saj-i lõpu ja 20. saj-i alguse puitelamud, kuid leidub ka uuemaid elamukvartaleid ja tööstusettevõtteid. Suurim halajasala on endisest Kalamaja kalmistust kujundatud park. Kultuurkiht on säilinud hoonestamata aladel ja ilma keldrita hoonete all, kuid nagu on näidanud arheoloogilised kaevamised teistes Tallinna eeslinna osades, võib kultuurkihi alumisi kihistusi leida ka keldrite põranda tasapinnast sügavamal. Kõige tõenäolisemalt võib puutumatut kesk- ja varauusaegset kultuurkihti olla säilinud Vana-Kalamaja tn ümbruses, aga ka vanalinna ümbritsevate hilisemate muldkindlustuste all. Samuti võib hilisemas segatud kultuurkihis esineda varasemaid leide, mis on sinna sattunud maa-ala täitmise käigus (näit 2010. aastal Soo tn 1 kinnistult leitud keskaegne keraamika). Kaitsealuse ala merepoolses osas ei ole välistatud laevavrakkide ja sadamarajatiste leiud.

Sisestatud: 20.12.2011.

Asukoha kirjeldus


Mälestis jääb Põhja Tallinna linnaosa territooriumile. Tema piirideks on idas Tallinna Linnahalli krundi läänepiir, lõunas Põhja pst, Kopli tn, Vabriku tn, Valgevase tn ja Tööstuse tn, läänes Kalamaja kalmistu läänepiir ja selle mõtteline pikendus mereni, põhjas mererand.

Täielikult arheoloogiaalas olevad tänavad:
Põhja pst.
Jahu, Kalasadama,
Kalaranna, Kalju,
Kotzebue, Köie,
Küti, Niine, Noole,
Soo, Suur-Laagri,
Väike-Laagri, Suur-Patarei,
Väike-Patarei, Uus-Kalamaja,
Vana-Kalamaja, Kesk-Kalamaja

Osaliselt arheoloogiaalas olevad tänavad:
Graniidi 1-5,
Salme 34-53
Kungla 39-53
Vabriku 2-4
Valgevase - paaritud nr-d
Tööstuse 1-3A, 5, 6, 8, 10, 12, 12E


Kaitsevööndisse jäävad tänavad:
Valgevase - paaris nr.-d
Tööstuse - paaritud nr.-d alates 7 kuni 47-ni ja 46
Vabriku 3, 7A, 9, 13
Graniidi 8, 8A, 11E
Salme 26 krundi N-poolsem osa

Sisestatud: 06.12.2006.

Ajalugu


Ajalooliselt oli see ala tuntud Kalamaja eeslinnana, mis jäi Tallinna vanalinnast loodesse linna ja mere vahele. Kirjalikes allikates on asumit esimest korda nimetatud 1374. Keskajal elasid selles piirkonnas peamiselt kalurid, mündrikud ja lootsid. Hiljemalt 15. saj-i keskpaigaks oli see kujunenud peamiselt eestlaste, rootslaste ja soomlaste püsiasulaks. 1544 on nimetatud kirikut, 1561 kalmistut. Tallinna rae korraldusel lammutati Kalamaja hoonestus suurte sõdade ajal korduvalt: 1570–1571 Liivi sõja ajal, 1710 Põhjasõja ajal, 1853–1856 Krimmi sõja ajal. Vanalinnaga külgneval alal on keskaegne kultuurkiht ilmselt suures osas hävitatud linna muldkindlustuste vööndi ehitamise käigus 17.–18. saj-l. Suuremaid arheoloogilisi kaevamisi Kalamaja territooriumil läbi viidud ei ole. Küll aga on mitmel pool teostatud trasside järelvalvet ning tehtud eeluuringuid: 2000 Suur-Patarei tänaval (P. Smirnov), 2010 Soo tänaval (A. Lavi), 2010–2011 Tallinna Linnahalli esisel ja Statoili tankla alal (R. Nurk) jm. Paraku ei ole nende tööde tulemusena seni kusagil õnnestunud leida puutumatut keskaegset kultuurkihti. 2000. aastal teostas AGU EMS (J. Mäll) Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti tellimusel arheoloogilise uuringu, eesmärgiga selgitada välja Kalamaja alal leiduvate ajalooliste elutegevusjälgede olemasolu ja olemus. Hoolimata suurest hulgast puuraukudest ja käsitsi kaevatud šurfidest ei õnnestunud tuvastada ühtegi tõendit keskaegsest või veelgi varasemast elutegevusest. Uurimistööde tulemusena püstitati tööhüpotees, et keskaegne Kalamaja asustus piirdus alaga, mis jääb kahele poole praegust Vana-Kalamaja tänavat (omaaegne tee, mis viis Nunneväravast loodusliku neeme tipus paikneva kalasadamani (Fischermay).

Sisestatud: 20.12.2011.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise väliskontuurist.

Sisestatud: 20.12.2011.

Aruanded


R. Nurk, V. Kadakas, G. Toos. Arheoloogilised eeluuringud Tallinna uue raehoone krundil Põhja pst ääres. Šurfide 2 ja 3 aruanne. Tallinn 2011
R. Nurk, V. Kadakas. Täiendavad arheoloogilised eeluuringud Skoone bastionist kirde pool asuval alal (Põhja pst 31 ja 33 vahelisel haljasalal). Aruanne. Tallinn 2010
A. Lavi, T. Toome. Arheoloogilised eeluuringud Tallinna Kalamajas Põhja pst 17/Soo tn 1 kinnistul 31.05. - 7.06. 2010. a. Tallinn 2011.
J. Mäll 2000. Arheoloogilised uuringud Kalamaja eeslinna territooriumil.
P. Smirnov 2000. Aruanne arheoloogilisest järelvalvest Tallinnas, Suur-Patarei tänaval (TKVA 10/109)
P. Smirnov. Aruanne arheoloogilistest eeluuringutest Tallinnas Suur-Patarei 2. Tallinn 2003 (TKVA 10/154)
P. Talvar. Aruanne arheoloogilistest eeluuringutest Tallinnas Suur-Patarei tn 23a kinnistul. Tallinn 2008.
R. Nurk. Tallinnas Uus-Kalamaja 10/Noole tn 6/8 asuva kinnistu arheoloogilised eeluuringud. Tallinn 2007 (TKVA 10/236)
A. Lavi, T. Toome. Aruanne arheoloogilistest jrelevalvetöödest Tallinnas Kalamaja asumis Suur-Patarei 23a kinnistul. Tallinn 2012.
A. Lavi, T. Toome. Arheoloogilistest eeluuringutest Tallinnas Kalamaja linnaosas Valgevase 11a kinnistul 28.06-3.07.2012. Tallinn 2103.
A. Kalm, M. Repo. Arheoloogilised eeluuringud Tallinnas Vana-kalamaja tn 41, 43, 45 ja Küti tn 2a. Tallinn 2014.

Sisestatud: 11.04.2012.

Meedia


-Uued korterid Kalamajas Noole tänaval
http://sloleht.ee/index.aspx?id=217745&q=kalamaja

Sisestatud: 01.03.2007.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 12.09.2014.