2628 Asulakoht, 13. - 16. saj
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Asulakoht, 13. - 16. saj |
---|---|
Mälestise registri number | 2628 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 08.04.1997 |
Registreeritud | 08.04.1997 |
X-koordinaat | 541987.86 |
Y-koordinaat | 6590194.56 |
Mälestise vana number | 19-k |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(32)
Paikvaatluse kuupäev: 12.06.19
Menetleja: TLPA muinsuskaitse osakonna arheoloog, Ragnar Nurk
|
Märksõna(1)
Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.
|
Kirjeldused(8)
Mälestise tunnus Kesk- ja varauusaegne kultuurkiht, võimalikud maa all säilinud ehituskonstruktsioonid. |
Kirjeldus Mälestise ala on suhteliselt tihedalt hoonestatud. Valdavad on 19. saj-i lõpu ja 20. saj-i alguse puitelamud, kuid leidub ka uuemaid elamukvartaleid ja tööstusettevõtteid. Suurim halajasala on endisest Kalamaja kalmistust kujundatud park. Kultuurkiht on säilinud hoonestamata aladel ja ilma keldrita hoonete all, kuid nagu on näidanud arheoloogilised kaevamised teistes Tallinna eeslinna osades, võib kultuurkihi alumisi kihistusi leida ka keldrite põranda tasapinnast sügavamal. Kõige tõenäolisemalt võib puutumatut kesk- ja varauusaegset kultuurkihti olla säilinud Vana-Kalamaja tn ümbruses, aga ka vanalinna ümbritsevate hilisemate muldkindlustuste all. Samuti võib hilisemas segatud kultuurkihis esineda varasemaid leide, mis on sinna sattunud maa-ala täitmise käigus (näit 2010. aastal Soo tn 1 kinnistult leitud keskaegne keraamika). Kaitsealuse ala merepoolses osas ei ole välistatud laevavrakkide ja sadamarajatiste leiud. |
Asukoha kirjeldus Mälestis jääb Põhja Tallinna linnaosa territooriumile. Tema piirideks on idas Tallinna Linnahalli krundi läänepiir, lõunas Põhja pst, Kopli tn, Vabriku tn, Valgevase tn ja Tööstuse tn, läänes Kalamaja kalmistu läänepiir ja selle mõtteline pikendus mereni, põhjas mererand. |
Ajalugu Ajalooliselt oli see ala tuntud Kalamaja eeslinnana, mis jäi Tallinna vanalinnast loodesse linna ja mere vahele. Kirjalikes allikates on asumit esimest korda nimetatud 1374. Keskajal elasid selles piirkonnas peamiselt kalurid, mündrikud ja lootsid. Hiljemalt 15. saj-i keskpaigaks oli see kujunenud peamiselt eestlaste, rootslaste ja soomlaste püsiasulaks. 1544 on nimetatud kirikut, 1561 kalmistut. Tallinna rae korraldusel lammutati Kalamaja hoonestus suurte sõdade ajal korduvalt: 1570–1571 Liivi sõja ajal, 1710 Põhjasõja ajal, 1853–1856 Krimmi sõja ajal. Vanalinnaga külgneval alal on keskaegne kultuurkiht ilmselt suures osas hävitatud linna muldkindlustuste vööndi ehitamise käigus 17.–18. saj-l. Suuremaid arheoloogilisi kaevamisi Kalamaja territooriumil läbi viidud ei ole. Küll aga on mitmel pool teostatud trasside järelvalvet ning tehtud eeluuringuid: 2000 Suur-Patarei tänaval (P. Smirnov), 2010 Soo tänaval (A. Lavi), 2010–2011 Tallinna Linnahalli esisel ja Statoili tankla alal (R. Nurk) jm. Paraku ei ole nende tööde tulemusena seni kusagil õnnestunud leida puutumatut keskaegset kultuurkihti. 2000. aastal teostas AGU EMS (J. Mäll) Tallinna Kultuuriväärtuste Ameti tellimusel arheoloogilise uuringu, eesmärgiga selgitada välja Kalamaja alal leiduvate ajalooliste elutegevusjälgede olemasolu ja olemus. Hoolimata suurest hulgast puuraukudest ja käsitsi kaevatud šurfidest ei õnnestunud tuvastada ühtegi tõendit keskaegsest või veelgi varasemast elutegevusest. Uurimistööde tulemusena püstitati tööhüpotees, et keskaegne Kalamaja asustus piirdus alaga, mis jääb kahele poole praegust Vana-Kalamaja tänavat (omaaegne tee, mis viis Nunneväravast loodusliku neeme tipus paikneva kalasadamani (Fischermay). |
Kaitsevööndi ulatus Mälestise kaitsevöönd on 50 m mälestise väliskontuurist. |
Aruanded R. Nurk, V. Kadakas, G. Toos. Arheoloogilised eeluuringud Tallinna uue raehoone krundil Põhja pst ääres. Šurfide 2 ja 3 aruanne. Tallinn 2011 |
Meedia -Uued korterid Kalamajas Noole tänaval |
Üldinfo Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. |