Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pakk - tee, 16. - 17. saj.
Mälestise registri number 2630
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.04.1997
Registreeritud 08.04.1997
Mälestise vana number 12-k
Liigitus arheoloogiamälestis

Inspekteerimised(3)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 06.10.15

Inspektor: Arheoloogiapärandi valdkonna juht, Ulla Kadakas

Märksõna(1)

Arheoloogia, Muistsed teed, Pakktee.

Mälestise tunnus


Nõmme ainus keskaegne mälestis, 16-17. sajandist pärinev pakktee.

Sisestatud: 13.12.2005.

Mälestise asukoha kirjeldus


Palkteed paiknevad Tähetorni tänavast (Kadaka pst 120/Tähetorni tn 6) 35-250 m NNW pool kuni ristumiseni Kadaka puiesteega. Nende lõunapoolne ots jääb Kadaka puiesteest 40-55 m ida poole ja Tähetorni tänavast 35 m põhja poole, põhjapoolene (täpsemalt NNW-poolne) ots Kadaka pst joonele.

Sisestatud: 20.09.2011.

Mälestise ajalugu


Sootee avastas E. Nõva 1940. aasta kevadel, Nõva asunikutalu senise soomaa põllustamisel. Muistist on kaevanud 1940. aastal S. kaart ning 1997 . aastal Ain Lavi. 1997. aasta kaevamistulemuste põhjal selgus, et tegelikult on seal tegemist kolme paralleelselt kulgeva sooteega. Radiosüsiniku analüüside põhjal dateeris A. Lavi kõik kolm sooteed 12.-13. sajandisse.

Sisestatud: 20.09.2011.

Kaitsevööndi ulatus


kogu krundi ulatuses Tähetorni 6

Sisestatud: 13.12.2005.

Üldinfo


Tallinn Kadak pst. 120, 120a arheoloogiamälestise muisnskaitselised eritingimused. 26.11.2001 A. Kraut.

Sisestatud: 14.02.2003.

Üldinfo


Maismaateed on algselt olnud looduslikud rajad, millel parandati vaid raskemini läbitavaid kohti. Vanimad säilinud inimkätega rajatud teed on okstest, hagudest või palkidest rajatud teed ehk soosillad, mida nimetatakse ka pakkteedeks. Suuremaid vahemaid läbiti muinasajal talviti: üle soode, rabade ja veekogude kulgenud otseteed võimaldasid liikuda kohtades, mis olid suviti läbipääsmatud. Taliteed olid eriti tähtsad suuremate kaubavedude jaoks nii sisemaa- kui kaugliikluses. Veel enne vankriga läbitavate rööbasteede teket ääristasid jõgede-ojade kaldaid ja kõrgemaid mäeseljandikke ratsarajad. Maismaal liikudes ületati jõgesid koolmekohtades; hiljem hakati rajama alalisi sildu. Olulisemaid maismaateid hakati Eestis tõsisemalt korrastama alles 17. sajandil, mil loodi reisijate teenindamiseks postijaamade võrgustik.
Veeteed olid tõenäoliselt siiski kõige kiiremad liikumisteed – kiviajast alates on paatide ja laevadega mööda jõgesid ja merd sõidetud. Paate veeti ühest veekogust teise mööda lohisteed.
Vee- ja maismaateede sõlmpunktides – eriaegsetes randumiskohtades ning sadamates on säilinud nii maale kui ka vette tehtud rajatiste jäänuseid. Meri on aastasadade jooksul maismaa ees taandunud: randumiskohad ja sadamad on tänapäeval eristatavad muistsel rannajoonel, mis asub kaugel sisemaal.

Sisestatud: 09.10.2014.