Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi |
Kitsarööpmelise raudtee tammid koos säilinud raudteega |
Mälestise registri number |
2638 |
Mälestise tüüp |
Kinnismälestis |
Mälestise liik |
ehitismälestis |
Arvel |
08.04.1997 |
Registreeritud |
08.04.1997 |
X-koordinaat |
529846.00 |
Y-koordinaat |
6604768.00 |
Ava kaardil |
Paikvaatluse kuupäev: 26.07.17
Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa
|
Ehitised, Kompleksid, Militaarkompleks, Rajatis, Raudteetamm, Ehitiste liigid, Rajatis, Raudteetamm, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Mälestise tunnus
Peeter Suure Merekindluse rajatis, olles ainus säilinud omataoline kindlustusraudtee Euroopas. Ainuke säilinud kindlusraudtee Euroopas.
Sisestatud: 14.08.2017.
|
Kirjeldus
Naisssaarel on säilinud ligikaudu 15,45 kilomeetrit kitsarööpmelist raudteed ja 21,65 km raudtee aluskehi/tamme.
Raudtee algab peasadama muuli otsast ja suundub 5,6 kilomeetri pikkuselt Põhjakülani. 5,3 kilomeetril hargneb see endise raketibaasi suunas 200 meetri pikkuse haruteena. Kesksõlmest 1,1 kilomeetri kauguselt kulgeb raudtee 3 kilomeetri pikkusena Lõunakülasse. Selle lõigu 2,8 kilomeetrilt algab 100 meetri pikkune kõrvalharu tupikteena. Raudtee kolmas haru suundub kesksõlme 1,2 kilomeetrilt lääne suunas miiniladudeni. See moodustab 2,6 kilomeetri pikkuse silmustee, mis jõuab tagasi hargemiskohani. Ladude vahel on haruraudteed. Ladude harutee 1,1 kilomeetrilt algab 200 meetri pikkune kõrvaltee suunaga itta, mille ääres on laohoone, ja 1,2 kilomeetrilt algab harutee, mis suundudes kagusse 400 meetri pikkuselt lõppeb dresiinidepoo ehitisega. Samalt harult suundub harutee miinitöökotta umbes 100 m pikkuselt. Kesksõlm-miiniladu harutee 1,3 kilomeetrilt algav ja lõunasse suunduv 400 meetri pikkune teeharu lõppeb endise laohoone juures, kuid raudteetamm kulgeb edasi Naissaare kalmistuni.
Raudteel kasutusel olevad rööpad on mitmesugused. Vanimad neist on pärit aastaist 1898-1903 firmalt Krupp. Need rööpad olid kasutusel Waldhofi vabrikus Pärnus ja anti üle Tallinna kindlusraudteele 1915. aastal vabriku likvideerimisel. Rööpad tõid saarele sakslased I maailmasõja ajal. Rööpad on paigaldatud peasadamast kuni 3 kilomeetrini Põhjaküla harul. Kohati on neid ka miinilattu suunduval harul. Märkimist väärivad ka Eesti vabariigi tellimusel 1927. aastal Inglismaal valmistatud rööpad, mis olid ette nähtud Lelle-Papiniidu kitsarööpmelise raudtee ehituseks. Kuidas rööpad saarele sattusid, ei ole teada. Rööpad on paigaldatud kesksõlmest Lõunakülani. Miinilattu on paigaldatud nõukogude-aegsed rööpad, sadam-Põhjaküla liinil on 3. ja 5. kilomeetri vaheline raudteeosa 14 kg/m väliraudtee rööbastega. Liiprid on immutatud ja immutamata puitliiprid ning kohati betoonliiprid.
Sisestatud: 14.08.2017.
|
Ajalugu
Kitsarööpmeline raudtee laiusega 750 mm rajati Naissaarele seoses merekindluse rannakaitsepatareide rajamisega Soome lahe riivistamiseks vaenlase sissetungi eest I maailmasõja künnisel. Raudteevõrgu rajamisega alustati saarel 1913. aastal. 1918. aastaks jõuti paigaldada ca 37 km raudteed. Vene vägede lahkudes saarelt 1918. aastal purustati suur osa tulepositsioonidest ja kindlustustest, kuid raudtee kannatada ei saanud.
Eesti iseseisvuse ajal militaarne tegevus saarel jätkus. Osa mittevajalikest raudteedest võeti ülesse, mõned harud jäid kasutuseta seisma. Põhiosa raudteevõrgust jäi siiski kasutusse.
Alanud Nõukogude okupatsioon ning seejärel Saksa okupatsioon ei toonud suuri muudatusi saare raudtee struktuuri.
Uus Nõukogude okupatsioon militariseeris saare täielikult. Naissaare sadamast läände rajati miiniladude kompleks koos hooldustehasega. Kompleksi vajadusteks ehitati sinna ka raudteevõrk, mis on säilinud tänapäevani. Osa seni säilinud raudteeliine jäid kasutuseta seisma. Kasutuses olid raudteelõigud sadam-kesksõlm, kesksõlm-miinilaod, kesksõlm-Männikuküla ja kesksõlm-piirivalvekordon põhjatipus.
1994. aastaks, mil Venemaa merevägi lahkus saarelt, oli kasutuskõlbmatuks muutunud põhjatippu viiv raudteeharu. Kasutuskõlblikud olid sadam-kesksõlm, kesksõlm-miinilaod ja kesksõlm-Männikuküla raudteeharud. Naissaare raudtee koos veeremiga läks kaitseministeeriumi haldusesse ning seejärel anti üle Viimsi vallale. Raudteele üritati leida rakendust valdavalt turistide veoks aga ka majandusvedudeks. Edasine raudtee hooldus ja remont ei olnud piisav tagamaks turvalist liiklus sellel. Seisukord halvenes järjepidevalt kuni liiklus raudteel tuli lõpetada.
Sisestatud: 11.08.2017.
|
Kaitsevööndi ulatus
Kaitsevöönd: 5 m kummalegi poole teetammist
Sisestatud: 23.09.2008.
|