Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rannapatarei nr. 10b
Mälestise registri number 2647
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.04.1997
Registreeritud 08.04.1997
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 26.07.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Militaarkompleks, Militaarrajatis, Ehitiste liigid, Militaarehitis, Militaarrajatis, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


1913-1917 kindlusrajatiste tervikkompleksi kuuluv ehitis, ajastutüüpiline fortifikatsiooni näide.

Sisestatud: 11.07.2007.

Mälestise kirjeldus


Põhjapoolne torn on õhitud 1918, muidu alles ja seisukord rahuldav.

Sisestatud: 10.04.2008.

Mälestise ajalugu


Patarei nr. 10-b (neli 12-tollist kahurit) ei olnud 1914.a. projektis veel ette nähtud, kuid tõenäoliselt asuti seda ehitama varsti pärast Esimese maailmasõja algust. Asus saare põhjaosas, kaugus rannajoonest 200 m. Kogu rajatis koosnes kahest soomustorni betoonaluse-ehitisest (35x28 m) ja nende vahemaal (90 m kummagi tornini) asuvast komandopunktist ühes jõujaamaga. Kõik olid omavahel ühendatud betoontunneliga, mille seinakõrgus 2,3 m ja sealt algava metallvõlvi kõrgus 0,5 m. Tunnel kulges kunstliku liivavalli sisemuses. Soomustornide betoonalusehitised olid kahekorruselised, kolmanda korruse moodustas pöörlev soomustorn. Kogu Peeter Suure Merekindluse kõrgeim kaitserajatis oli kirjeldatava patarei komandopunkt: jalamilt rinnatise servani 15 m. Ta oli kolmekorruseline, vaateplatvormil paiknes soomustatud komandotorn. Soomuse paksus ees 10 tolli, tagaküljel 5-8 tolli, lael 8-10 tolli.Tornilaadsele komandopunktile liitus lõuna pool madalam betoontiib, mis mahutas patarei jõujaama ning mõned abiruumid ja oli ühekorruseline. Patarei põhiülesanne oli hoida koostöös patareiga nr. 10-a Soome lahe riivistusliini lõunaosa ning Suurupi piirkond tule all. Laskemoonavarud asetsesid kummaski betoontornis. Soomustorni kupliosa (kahurite asukoht) ja alumised ruumid moodustasid hiigelsilinderja terviku, mis pöörles elektri jõul suurtel kuullaagritel. Patarei oli valmisehitatud ja lahingukorras.

Sisestatud: 11.07.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 11.03.2008.