Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Eesti Vabariigi rannapatarei nr. 5
Mälestise registri number 2650
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 08.04.1997
Registreeritud 08.04.1997
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(2)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 26.07.17

Menetleja: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa

Märksõna(9)

Ehitised, Kompleksid, Militaarkompleks, Militaarrajatis, Ehitiste liigid, Militaarehitis, Militaarrajatis, Ehitusperioodid, 1918-1939.

Mälestise tunnus


Naissaare kindlusrajatiste tervikkompleksi kuuluv ehitis, ajastutüüpiline fortifikatsiooni näide.

Sisestatud: 12.07.2007.

Mälestise kirjeldus


Neljast kahurialusest on säilinud kaks. 1951 patarei rekonstrueeriti, patareis oli siis 12 betoonpunkrit ja 4 tulepositsiooni. Punkrid olid omavahel ühenduses maaaluste tunnelitega. Ühes keskmises suuremas punkris asus komandopunkt. Kõige lõunapoolsema punkri lagi on purustatud.

Sisestatud: 10.04.2008.

Mälestise ajalugu


Rajamine algas 1918. aastal, asukoht purustatud patarei nr. 11 kõrval. Sai täiesti uueks lahinguüksuseks. Lisaks üles seatud neljale 6-tollisele 1877.a. suurtükile saadi 24.11.1918 kaks Saksa 150-mm rataslafettsuurtükki. Spetsiaalset positsiooni neile ei ehitatud, nad paigutati Põhjasilla lähedale. 1921.a. anti patarei käsutusse veel kolm 76-mm rataslafettsuurtükki. Korralikku positsiooni patareile nr. 5 asuti ehitama 1923.a. Savikaldale, 1000 m majakast lõuna poole, valmis 1924.a. IV kahuri juurde valmis ajutine komandopunkt, kuhu seati üles 3 m pikkune kaugusmõõdik. Komandopunkt oli primitiivne puitehitis, pooleldi muldonn, mille kohal kerkis madal palktorn vaatlusputkaga. Teine kaugusmõõdik pikkusega 6 m seisis varus ja paigutati mõne aja pärast ehitatud uude komandopunkti. 1923.a. võeti kasutusele 2,1 m läbimõõduga helgiheitja. Olulisi täiendusi tehti 1926-27, ehitati I kahurialusest 150 m põhja poole korralik betoonist komandopunkt, mille alumine osa oli peidetud pinnasesse. Kaetud oli see tsementeeritud soomusplaatidega, lael seisis soomuskuppel, teise laepoole hõivas platvorm kaugusmõõdiku ja käärpikksilma jaoks. Laskemoonavarjendite arv kasvas kaheksalt kaheteistkümnele, neist igaüks mahutas 25 laengut ja mürsku. Meeskonnavarjendeid oli 6. Lõpetati kahe betoonsuurtükialuse ehitamine. Realiseerimata jäi kavatsus pikendada helgiheitja väljasõiduteed 50 m võrra. 1928 varustati kahurid moodsate sihtimisseadeldistega, samal ajal valati patarei taha niidule tulbataolised betoonalused kahele õhukaitse raskekuulipildujale Vickers. Patarei ette seati üles eelmisel aastal lammutatud suurtükilaevalt "Lembit" maha võetud kaks 75-mm kahurit. 1931.a. moderniseeriti helgiheitjaseadmestikku ning prožektor sai ühtlasi märksa võimsama valgusti.

Sisestatud: 12.07.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 11.03.2008.