Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Aegviidu jaama peahoone, 1870.a.
Mälestise registri number 2665
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 252
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(22)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 19.07.18

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Raudteekompleks, Jaamahoone, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Haldushoone, Jaamahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus



Ajaloolisse raudteejaama kompleksi kuuluva hoone tüübi ja stiili tüüpiline näide.

Sisestatud: 04.11.2004.

Mälestise kirjeldus


Kõiki arhitektuurselt kohustuslikke põhimõtteid – risaliitne keskosa, erikõrguselised selgelt eristuvad mahud, lamedad viilkatused – esineb Aegviidus. Jaamahoone kavatis on grupeeritud neljaselt. Erimahulised ja iseseisvalt katustatud mahud on loodeosas kahekorruselised, kagus ühekorruselised. Kivisokliga puidust jaamahoone fassaadide liigendatust rõhutavad laudvooder, akende piirdelauad, nurgaliseenid, saelõikeline puitdekoor. Stiiliomaselt koondusid keerukamad detailid hoone ülaossa. Hoone ülesehitus oli määratud kohustusliku ruumiprogrammiga : eri klasside ootesaalid, kassa, puhvet, tehn. ruumid, jaamaülema kabinet ja ametikorter II korrusel. Interjöörid ja välisilme on valdavalt algsena säilinud, laudvoodrit on muudetud läänefassaadil ja idafassaadi keskosa I korrusel.

Sisestatud: 17.01.2003.

Mälestise ajalugu


Aegviidu jaama peahoone kuulub Aegviidu (Charlottenhof) raudteejaama hoonete kompleksi.

Aegviidu jaam rajati koos Balti raudtee ehitusega 1870. aastal. Balti raudtee kulges liinil Paldiski-Tallinn-Narva-Gatšina. Raudtee ehitas kohalikele baltisakslastele kuuluv Balti Raudteeselts (asut. 1868). Pärast pikki läbirääkimisi Venemaa võimudega alustati Balti raudtee ehitust 1869. a. kevadel. Ehitust rahastas Peterburi pank E. M. Meyer & Co, raudtee pidulik avamine toimus 5. novembril 1870. Narvas.
Jaamahoonete ning vajalike abihoonete ehitusprojektid olid enamjaolt ülevenemaalised tüüpprojektid, mis kooskõlastati Venemaa Teedeministeeriumiga. Jooniste hankimine jäi sageli vastava teelõigu ehitust juhtiva peainseneri ülesandeks. Vastavalt Balti raudtee lepingule võeti jaamaehitiste kavandamisel eeskujuks Lipetski ja Tomski kandis 1869. a avatud Grjazi–Borissoglebski raudtee rajatised.

Jaamahoonete arhitektuur, ruumiprogramm oli jagatud klassidesse, Paldiski–Tallinn–Gatšina liini 21 jaamast vastas I klassi nõuetele üksnes Tallinna jaam, II klassi kuulusid samal liinil esialgu kolm jaama (Gatšina, Narva, Rakvere), III klassi viis, IV klassi kümme ja V klassi kaks vaksalit. Aegviidu jaam pidi vastama III klassi nõuetele, mis määras nii ehitusmaterjali (puithoone) kui jaamahoone ruumiprogrammi (eraldi ooteruumid, puhvet jm.). Lisaks jaamahoonele kuulusid kompleksi kivist veetorn ja veduridepoo, kaks teenistujate elamut, pagasihoone ja jääkelder.
Juba 1920.aastate II pooleks oli Aegviidu jaama klassifikatsioon muutunud: III klassi jaamast oli saanud IV klassi jaam. Muutusega oli seotud lähedalasuva Tapa raudteejaama ja -sõlme areng ja tähtsuse hüppeline kasv: Tapa jaam sai Tapa–Tartu harutee rajamisel 1876. a sõlmjaamaks ning muudeti II klassi vaksaliks, sinna asutati depoo ja remonditöökoda.

Sisestatud: 11.02.2008.