Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Aegviidu jaama kelder, 1870.a.
Mälestise registri number 2671
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 253
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(22)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 18.07.18

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Raudteekompleks, Kõrvalhoone, Kelder, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Kelder, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ajaloolisse raudteejaama kompleksi kuuluva hoone tüübi ja ajastu tüüpiline näide.

Sisestatud: 04.11.2004.

Mälestise kirjeldus


Paekivist viilkatusega keldri välisseintele on kuhjatud mullakiht. Raudteepoolne eenduv eesruum on põhiruumist mõnevõrra kitsam. Põhiruumil kolm telliskaartega ukseava, seinad tahutud paeplokkidest. Keldri puidust vaheseinad ja puitpõrand pehkinud.

Sisestatud: 03.11.2004.

Mälestise ajalugu


Aegviidu jaama kelder kuulub Aegviidu (Charlottenhof) raudteejaama hoonete kompleksi. Aegviidu jaam rajati koos Balti raudtee ehitusega 1870. aastal. Balti raudtee kulges liinil Paldiski-Tallinn-Narva-Gatšina. Raudtee ehitas kohalikele baltisakslastele kuuluv Balti Raudteeselts (asut. 1868). Pärast pikki läbirääkimisi Venemaa võimudega alustati Balti raudtee ehitust 1869. a. kevadel. Ehitust rahastas Peterburi pank E. M. Meyer & Co, raudtee pidulik avamine toimus 5. novembril 1870. Narvas.
Jaamahoonete ning vajalike abihoonete ehitusprojektid olid enamjaolt ülevenemaalised tüüpprojektid, mis kooskõlastati Venemaa Teedeministeeriumiga. Jooniste hankimine jäi sageli vastava teelõigu ehitust juhtiva peainseneri ülesandeks. Vastavalt Balti raudtee lepingule võeti jaamaehitiste kavandamisel eeskujuks Lipetski ja Tomski kandis 1869. a avatud Grjazi–Borissoglebski raudtee rajatised.

Jaamahoonete arhitektuur, ruumiprogramm oli jagatud klassidesse, Paldiski–Tallinn–Gatšina liini 21 jaamast vastas I klassi nõuetele üksnes Tallinna jaam, II klassi kuulusid samal liinil esialgu kolm jaama (Gatšina, Narva, Rakvere), III klassi viis, IV klassi kümme ja V klassi kaks vaksalit. Aegviidu jaam pidi vastama III klassi nõuetele, mis määras nii ehitusmaterjali (puithoone) kui jaamahoone ruumiprogrammi (eraldi ooteruumid, puhvet jm.). Lisaks jaamahoonele kuulusid kompleksi kivist veetorn ja veduridepoo, kaks teenistujate elamut, pagasihoone ja jääkelder.
Juba 1920.aastate II pooleks oli Aegviidu jaama klassifikatsioon muutunud: III klassi jaamast oli saanud IV klassi jaam. Muutusega oli seotud lähedalasuva Tapa raudteejaama ja -sõlme areng ja tähtsuse hüppeline kasv: Tapa jaam sai Tapa–Tartu harutee rajamisel 1876. a sõlmjaamaks ning muudeti II klassi vaksaliks, sinna asutati depoo ja remonditöökoda.

Sisestatud: 11.02.2008.