2676 Raudoja kõrtsihoone, 19. saj
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Raudoja kõrtsihoone, 19. saj |
---|---|
Mälestise registri number | 2676 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | ehitismälestis |
Arvel | 14.04.1997 |
Registreeritud | 14.04.1997 |
X-koordinaat | 583488.99 |
Y-koordinaat | 6583503.11 |
Mälestise vana number | 254 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(1)
Paikvaatlused(9)
Paikvaatluse kuupäev: 02.09.21
Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter
|
Märksõna(7)
Ehitised, Ehitiste liigid, Ühiskondlik hoone, Ärihoone, Kõrtsihoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.
|
Mälestise tunnus Suurepärane näide ajaloolisest, 19. sajandi kõrtsihoone tüübist. |
Kirjeldus Hoone on ehitatud tõenäoliselt 19. saj. keskpaigas. Põhja-Eestile iseloomulik maanteekõrtsi hoonetüüp toetub talurahva rehielamu ehitusstiilile. See on pikaksvenitatud madal poolkelpkatusega ehitis : pikkusega 43,7 m, sellest 18,6 m puidust eluosa, mis ulatuslikult rekonstrueeritud. Hoone tiibadel ühise katuse all on paekivist tallid. Hoonet kattis pilbaskatus, ulualust toetas kuus toskaana laadis puitsammast. Algsed aknad olid 16 ruuduga, tallidel madalad 6 ruuduga. Puitosa kattis püstlaudadest vooder. Ruumilahendus oli tüüpiline : suure kõrtsitoa (54,2 m) ja kahe väikese saksakambriga, kõrtsitubade taga kõrtsmiku elu- ja tööruumid. Eriliseks võtteks oli vahekoda, mille kaudu võimalik pääseda sakste kambritest ja suurest kõrtsitoast talli ja seal asuvatesse käimlatesse. Vahekoja ja eeskoja põrandad laotud servitellistest, muud põrandad eluruumides laudadest, tallides tambitud savipõrand. |
Ajalugu Kirjalikud teated maakõrtside kohta pärinevad 15.-16.sajandist, mis paiknesid mõisate valduses. Linnades olid kõrtsid tunduvalt varem. Algul võisid kõrtse omada vaid ordumeistrid ja piiskopid, alates 1671.aastast võisid kõik mõisaomanikud oma mõisa maale kõrtse ehitada. Kõrtsid olid seotud esmajoones alkohoolsete jookide müügiga, kuid edasi arenedes pidid nad kindlustama ka öömaja rändavatele munkadele, kullereile, postiratsanikele, hiljem aga kõigile teelistele-aadlikele, kaupmeestele, mõisate vilja- ja viinavoorimeestele. Peavari tuli anda ka hobustele. Kõrtsi asukohast, sissetulekust, kõrvaltegevuste iseloomust ja muudest teguritest sõltus kõrtsihoone suurus, planeering ja eluruumide osatähtsus. Keskaja algupoolel nähtavasti maal kõrtse ei olnud. Reisijad ööbisid linnustes, mõisates või taludes. Suurte maanteede äärsetes mõisates oli palju öömajatahtjaid ja nende kostitamine läks kulukaks. Sõjaväeteenistujatele, kulleritele ja riigitegelastele tuli anda ka küüthobuseid. Et muuta kulud tuludeks, hakati kõrts rajama. |