Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Anija mõisa peahoone, 18. saj
Mälestise registri number 2677
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 1-k
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(69)

Seisund: restaureerimisel

Inspekteerimise kuupäev: 10.09.19

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Piirkonna esindusliku varaklassitsistliku härrastemaja näide.

Sisestatud: 22.09.2005.

Mälestise kirjeldus


Kahekordne, baroksetes vormides kivihoone. Põhikorruseks on I korrus, teine kavandati mezzaninokorrusena. Seinapinnad on liigendatud kesk- ja otsarisaliitidega, pilastritega ja krohvirusteeringutega. Katusepinda lõikuvad kaks sümmeetriliselt paigutatud barokset katuseakent. Korstnapiibud taastati 18.sajandi vormides. Keskrisaliidi frontooni kujunduses on kasutatud balustraadi motiivi. Aknad on vormistatud laia, jõulise raamistusega, mille tipus lukukivid. Peaust ümbritseb neorenessansslik portaal, mis oli varem kaunistatud baldahiinilaadse varikatusega. Aiafassaadil hilisem kinnine veranda. Omaette ehitisena liitub hoone vasakule otsale mõisaköök Vestibüülis on säilinud väärtuslik puittrepp, I korrusel kahhlites dekoratiivne soemüür, laekarniisid, uksetahvlid, aknaluugid, laudpõrandad, II korrusel peegelvõlvlaed ja laudpõrandad.

Sisestatud: 05.02.2008.

Mälestise ajalugu


Anija mõis asub Anija külas Harju maakonnas Kehrast loodes, Kose-Jägala teeristil.
Esimest korda on Anija küla mainitud 1241. aastal (Hanaegus). Anija mõisat (saksa k Annia, ka Hannijöggi) on esmamainitud 1482. aastal, mil ta kuulus Hermann Zoegele. Arvatavasti on mõis asutatud ajavahemikul 1355 - 1482.
1671. aastal omandas mõisa Jacob Sta?l von Holstein, kes ehitas barokse kahekorruselise peahoone. Arvatakse, et tollane Anija mõisahoone sai eeskujuks nii Maardu, Aa kui ka Palmse mõisahoonetele.
Praeguseni säilinud peahoone püstitas Matthias Sta?l von Holstein 19. sajandi esimestel aastatel. Kahekorruseline kelpkatusega hilisbarokne hoone valmis 1801. aastal (teistel andmetel 1802. aastal). Alates 1840. aastast kuulus mõis Ungern-Sternbergide aadlisuguvõsa valdusse.
1905. aastal müüdi mõis Marie von Wahl’ile (sünd. von Lieven), kelle käest ta 1919 ka võõrandati. 1924. aastal kolis mõisahoonesse kohalik algkool, õpilasi oli siis enam kui sada. Parematel päevadel oli Anija kool 7-klassiline, sulgemise ajal 1975. aastal aga aastal. Kool suleti koos samas majas tegutsenud lasteaiarühmaga Anija vallavolikogu otsusega 1. septembrist 2002.
Praegu on mõisa härrastemajas internetipunkt raamatukoguga ja kodulootuba. Mõisas käivad laulmas kohalikud naised, siin on ka piirkonna kultuuritöötaja kabinet.

19. sajandi Anija mõisamajandus baseerus karjakasvatusele, millest annab tunnistust ka kahe karjamõisa – Lilli ja Mullikmäe olemasolu.

Sisestatud: 05.02.2008.

Meedia


-Elanikud pole nõus Anija mõisakompleksi kaitsevööndi määramisega
http://www.sonumitooja.ee/

Sisestatud: 15.11.2007.

Meedia


Anijal tähistati mõisa peahoone 205. aastapäeva

Pilt: Anija mõisa sünnipäev kulmineerus rongkäiguga simmanile. Rongkäigu ees ratsutasid härra ja proua von Wahl (AARNE ja AINO PIIGERT).

Pilt: Mõisa peahoone ees laulsid Anija ja tantsisid Kehra naised.

Pilt: ILME HAAVALO kutsus kõiki 10-aastast raamatukogu vaatama.

Laupäeval, 19. augustil tähistati Anija valla kultuurikeskuse eestvõttel Anija mõisahoone härrastemaja 205. sünnipäeva.

Pidu avati näitemänguga ühest legendist - möödunud sajandi algul töötas Anija mõisas parun Unger-Sternbergi juures noor ja usin mõisakirjutaja, vaesunud aadliperest pärit von Wahl. Ühel päeval ennustasid mustlased tema käejooni vaadates tulevikus tohutut rikkust. Seda kuuldes viskas von Wahl mustlastele ka oma kuue — tulevasel rikkal mehel pole seda enam tarvis. Von Wahl saigi rikkaks ning ta ostis hiljem Anija mõisa omale.

Proua ja härra von Wahl (kohalikud elanikud Aino ja Aarne Piigert) olid ka sellel peol külalisi võõrustamas. Samuti sagisid ringi mustlased (Margit Aasmaa, Anu Mäeorg ja Sirje Suvi).

Vallavanem Jüri Lillsoo ja volikogu esimees Jaanus Kalev soovisid kõigile head peotuju. Vallavanem õnnitles kokkutulnuid Eesti Vabariigi taasiseseisvumise 15. aastapäeva puhul ning meenutas aega, mil Eesti sai taas iseseisvaks riigiks. Lisaks andis ta lilleõie vastsele Anija ja Kuusemäe küla vanemale Pille Kullale ning soovis edu külaelu arendamisel.

Kuulsad suguvõsad

Anija praegune kultuurijuht Pille Kulla meenutas mõisa ajalugu ning märkis, et mõis on näinud häid ja paremaid aegu. Seda on valitsenud mõisnikud väga kuulsatest aadlisuguvõsadest - Zoeged, Stael von Holsteinid, Unger-Sternbergid ja viimati von Wahlid.

Kuigi Anija mõisa ajalugu ulatub juba 14.-15. sajandisse, siis peahoone ehk härrastemaja ehitati 19. sajandi algul. Selle lasi püstitada Matthias Stael von Holstein.

„Olen ka päris elusuuruses von Wahle näinud. 2004. aasta suvel käis meil külas Henning von Wahl. Sellel suvel olid siin Holsteinide järeltulijad, 3. augustil käisid meil külas härra Joakim von Unger-Sternberg koos abikaasaga," rääkis Pille Kulla.

Esimene Eesti Vabariik ostis mõisa, et teha siia kool. Anija kool avati 1924. aastal, suleti 1975, taasavati 1990 ning teist korda pandi kinni 2002.

Oma seotusest Anija mõisaga rääkisid endine koolijuhataja Tiiu Trisberg ja kunagine majandidirektor Leho Trolla. Tiiu Trisberg märkis, et Anija mõis on olnud kohaliku kultuuri- ja hariduselu süda, sellel on püsiv väärtus, mida ei tohiks lasta kaotsi olmeliste murede (rahapuudus) tõttu.

Leho Trolla arvas samuti, et riigiisad peaksid mõistuse pähe võtma ega hävitama enam kõike, mis on väike.

„See mõis peab säilima põlvest põlve igavesti. Et üks asi igavesti püsiks, peab rahvas seda kohendama, rahvas seda ei jõua, kui on vaene. Riik ongi selleks, et visata pilk ka sinna, kus on abi vaja. Ka riigiisa peab nägema mitte ainult Toompead ja Stenbocki maja, vaid ka Anija valda, Peningi mõisat, Voose ja Alavere rahvast ja kõike muud,“ lausus ta.

Sünnipäevapeol andsid etenduse Kehra Nukk ja Tornimäe rahvamaja näiteselts Saaremaalt ning kohalikud taidlejad.

Mõisa sünnipäeval sai kuulata veel Valdo Prausti loengut Eesti mõisate ajaloost. Härrastemajas vaadati muuseumituba, vanu raadioid ja pille, külastati kohalike naiste käsitöönäitust ning väljapanekut mõisamaja keldris.

Pidu lõppes simmaniga mõisa pargis, kuhu ühise rongkäiguna liikunud rahva juhatasid mõisahärra ja —proua hobuste seljas ja põlevaid tõrvikuid hoides.

Peo peakorraldaja, valla kultuuri- ja spordikeskuse juhataja Margit Aasmaa märkis, et oleks simmanile oodanud rohkem rahvast: „Pigem oli kohal rohkem Kehra kui Anija inimesi. Pakkusime valla elanikele tasuta võimalust ansamblit kuulata ja tantsida. Ei tea, miks ei taheta tulla. Selle asemel, et kodukandis tasuta pidutseda, minnakse suure raha eest suvetuuridele professionaalseid haltuurategijaid vaatama.“

Anija raamatukogu —10

Koos mõisa peamaja aastapäevaga tähistati ka Anija külaraamatukogu taasavamise 10. aastapäeva.

Raamatukogu juhataja Ilme Haavalo meenutas, et pärast sovhoosi lagunemist 1996. aastal oli tal valida, kas minna tööle taasavatud Kehra tehasesse või tulla koolijuhataja Tiiu Trisbergi ettepanekul Anijale raamatukogu looma.

„Kuna olin kogu aeg kultuurivallas tegutsenud, õigemini oli see juba siis mu hobi, valisin raamatukogu," ütles ta.

Raamatukogu asus tookord mõisamaja teisel korrusel saali kohal: „Need olid kaks sünget ruumi, kokku 42 ruutmeetrit. Raamatud olid põrandal laiali, tolmused. Mõtlesin, et mis see siis ära ei ole, laon nad riiulile ja hakkan välja laenutama.“

Kuna oli talv ja väga külm, pani raamatukogu juhataja vildid jalga, vatijope selga ja hakkas raamatuid riiulitele sorteerima. Juhendasid ja aitasid Endla Karu ning Aita Tammeorg Kehra raamatukogust.

Esialgu oli raamatukogul 52 lugejat, lisaks 32 Anija kooli õpilast. Juhataja teenindas paralleelselt küla- ja kooli raamatukogu.

2000. aastal kolis raamatukogu hoone esimesele korrusele avaramatesse ruumidesse. 2002. aastal avati seal ka avalik internetipunkt, järgmisel aastal andis kultuuriministeerium arvutikomplekti koos printeriga.

Praegu on Anija raamatukogul 125 registreeritud lugejat, kogus on üle 6000 uuema raamatukogu. Juhataja on lugejatele korraldanud kohtumisi kirjanikega — seal on käinud lastekirjanikud Leelo Tungal ja Ira Lember, Eerik Tohvri ning muinasjutuvestja Piret Päär. Anija raamatukogu on külastanud ka Mart Laar, raamatuid on siia toonud Indrek ja Mari Tarand. Kolonelleitnant Jaan Lepa poeg Jaan Lepp annetas kogule 270 raamatut väliseesti kirjandusest.

Raamatukogu oli Anijal siiski juba varem. Kroonikates on kirjas, et Anija vallavolikogu koosolekul 2. jaanuaril 1925 tehti Anija lugemisringile ettepanek võtta avaliku raamatukogu, ühtlasi ka valla keskraamatukogu ülesanded enda peale. Anija kooli kroonikas on kirjas (10. oktoober 1928), et raamatukogus on 661 köidet, raamatuid võttis kogust aasta jooksul kaasa 804 isikut.

Ilme Haavalo tänas kõiki, kes on aidanud raamatukogul püsida, eriti tänas ta Valve Jõhvikut, kes juhatas Anija raamatukogu 1940-1950ndatel aastatel.

KÜLLI KOPPELMAA

Sisestatud: 05.02.2008.

Meedia


Anija vallast võiks saada turismimagnet
Anija vallavolikogu kiitis heaks valla turismi ja puhkemajanduse arengukava aastateks 2005-2010.

Arengukava koostas AS Eesti Avaliku Halduse Instituut, projektijuht oli Ain Hinsberg. Arengukavas on kirjeldatud turismi ja puhkemajanduse hetkeolukorda Anija vallas ning seatud selle arengu visioonid ja eesmärgid, lisaks on toodud turismialane tegevuskava.

Turismi ja puhkemajanduse võimalused Anija vallas on seotud peamiselt looduses puhkamise või matkamisega, vähemal määral vaatamisväärsustega tutvumisega.

Vallas on mitmeid looduslikult huvipakkuvaid piirkondi, näiteks Põhja-Kõrvemaa ja Kõrvemaa maastikukaitseala, mis on võimaldanud nii jalgsi-, jalgratta-, kui suusaradade väljaarendamist. Puhkeotstarbel kasutamiseks on atraktiivsed valla territooriumil asuvad veehoidlad ja jõed, mis sobivad kalastamiseks, paadi- ja kanuusõiduks. Veehoidlate kasutamine eeldab sobilike puhkekohtade väljaarendamist veekogude kallastel, seni seal infrastruktuur (juurdepääsuteed, parklad, rannad, piknikukohad) puudub.

Turismialane ettevõtlus ja teenindus on arengukava koostajate hinnangul Anija vallas nõrgalt arenenud. Majutusteenust pakuvad vaid Mustjõe kõrtsitalu ja Kõrve keskus. Turismialane info puudub.

Turismi arendamiseks Kõrvemaal teeb Anija vald koostööd naaberomavalitsustega MTÜs Kõrvemaa Turism ja Piibe maantee projektis.

Areng atraktiivseks puhkekohaks
Arengukava järgi peaks Põhja-Kõrvemaast saama Läänemere regioonis tuntud ja siseturul tunnustatud aastaringselt toimiv turismi- ja elukeskkond ning aktiivse puhkuse sihtkoht.

Arengukava koostajate arvates oleks Anija valla kui turismipiirkonna maine saavutamiseks vaja korraldada vabariiklikul või rahvusvahelisel tasemel kultuuri- ja spordiüritusi. Lähiajal tuleks läbi viia Kõrvemaa tippürituse ideekonkurss, et korraldada 2005. aastal pilootüritus ja 2006 juba esimene täies mahus tippsündmus.

Valla maine suhtes oluliste ürituste korraldamise toetamiseks tuleks koostada iga-aastane valla ürituste kalender põhimõttel, et pigem vähem, kuid suuremaid üritusi. Arengukava tegijate arvates tasuks üritustekalendri koostamisel mõelda kogu Kõrvemaa peale, proovides jagada igale osalevale vallale eesõiguse korraldada just tema spetsiifikale vastavaid üritusi. Anija valla puhul oleks see aktiivne puhkus ja seiklussport.

Samuti tuleks igal aastaajal korraldada Kõrvemaa nime all nn maineüritusi (talvel suusamatk või maraton, suvel kanuumatk, sügisel jalgrattamatk, kevadel matk), üks rahvusvaheline seiklusspordi võistlus, koostöös Eesti teartritega suvelavastus „Kõrboja peremees" või „Rummu Jüri" ning rahvusvaheline aktiivse puhkuse foorum.

Valla loodus- ja kultuuriväärtused tuleks tähistada vastavate viitade ja infoskeemidega, arendada välja puhkealade infrastruktuur, rajada juurde matkaradu ning teha nende kohta infovoldikuid.

Anija mõisast turmismikeskus?
Anija mõis võiks arengukava järgi areneda atraktiivseks turismi- ja puhkekeskuseks — peahoonesse konverentsikeskus-hotell, teenijatemajja Anija kultuurikeskus ja aita Kõrvemaa külastuskeskus. Selleks tuleks Euroopa Liidu struktuurifondide abil mõis remontida ning anda seejärel ettevõtjale pikaks ajaks rendile tingimusel, et ta haldab ka kultuuri- ja külastuskeskusi.

Ühe võimaliku turismimagnetina nähakse arengukavas endisele polügoonialale teemapargi rajamist — sinna kogutaks turistidele näitamiseks kokku Eestis leiduv vene sõjaväetehnika, hiljem ehitataks majutus- ja toitlustusasutusena üles üks garnisonihoone.

Priske lahingukohta tuleks vastavalt arengukavale üles ehitada Vabadussõja memoriaalekspositsiooni ning karjääridesse off-road harrastuskeskused (Soodla karjääri džiipidele ja Ännijärve karjääri ATVdele mõeldud rada).

Arengukavas on arvestatud ka Tallinn-Väike lennuvälja rajamisega Piibe maanteele.

KÜLLI KOPPELMAA

Sisestatud: 05.02.2008.

Meedia



--------------------------------------------------------------------------------

Anijal tähistati 80 aasta möödumist kunagise kooli kolimisest mõisa härrastemajja



Pilt: Peo avamisel laulsid „Anija kooli laulu“ koos kooli ammused ja viimased õpilased-õpetajad.



Laupäevaks olid Anijale kutsutud kaks aastat tagasi suletud Anija koolis õppinud ja õpetanud.

Suvepäevaga „Oh kooliaeg, oh kooliaeg… armsas Anija mõisas 1925-1975, 1990-2002“ tähistati 80 aasta möödumist Anija kooli kolimisest mõisa peahoonesse.

Kool kolis Anija mõisa härrastemajja 1924. aastal, õpilasi oli siis enam kui sada. Parematel päevadel oli Anija kool 7-klassiline, sügaval stagnaajal hakkas kokku kukkuma ning sulgemise ajal 1975. aastal oli kolmeklassiline.

Algkool avati taas 6-klassilisena 1990. aastal. Üksnes algklassideks sulanud kool suleti koos samas majas tegutsenud lasteaiarühmaga Anija vallavolikogu otsusega 1. septembrist 2002.

Praegu on mõisamajas internetipunkt raamatukoguga ja kodulootuba. Mõisas käivad laulmas kohalikud naised, siin on ka piirkonna kultuuritöötaja Pille Kulla kabinet.



Tänu kauaaegsetele õpetajatele

Juubelipidustused Anija mõisa saalis algasid Anija kooli lipu sissetoomisega. Seda tegi kunagine Anija kooli õpilane Hando Jõhvik, kes on ise ka lipukavandi autor.

Lauldi Koidu Ilmjärve kirjutatud Anija kooli laulu, milles sõnad: „…kuid kool sinu hinges jääb püsima, ka siis kui ajad taas muutuvad.“

Kokkutulnud endisi Anija kooli õpilasi ja õpetajaid tervitasid peo korraldajad Pille Kulla ja Ilme Haavalo MTÜst Anija Mõis. Nemad töötavad mõisas siiamaani — Pille Kulla kultuurijuhi ja Ilme Haavalo raamatukogu juhatajana.

Anija vallavanem Tiit Tammaru rõhutas Anija ajaloolist tähtsust ning tänas vallavalitsuse nimel endise kooli juhatajaid ja õpetajaid. Ta andis vallavalitsuse tänukirja Anija kooli kauaaegsele õpetajale Valve Jõhvikule ning juhatajatele Juta Brigaderile ja Tiiu Trisbergile (viimast küll kohal ei olnud). Lisaks tänas vallavanem suvepäeva korraldajaid.

Korraldajad omakorda tänasid neid, kes olid ürituse organiseerimisel nõu ja jõuga abiks.

„Viimasel ajal rõõmustab mind, et taas on hakatud hindama algkooli osa inimese elus,“ ütles Anija kooli 3. lennu lõpetanud 90-aastane Heino Tuulik, kes märkis, et Anija koolist on sirgunud teiste hulgas ka palju üle-eestilise tähtsusega inimesi.



Mälestustahvel koolile

Mõisasaalis esinesid Anija laulunaised Liivi Küti juhendamisel, valla segarahvatantsurühm (juhendaja Tiina Rulli), Anija naiste rahvatantsurühm (juhendaja Aita Tammeorg) ja laulupiiga Älis Kropatšjov.

Seejärel avati mõisa fassaadil mälestustahvel Anija koolile. Sellel on kirjas aastad, mil kool mõisas töötas. Katte mälestustahvlilt eemaldasid Anija kooli laulu saatel kunagine koolijuhataja Juta Brigader ja Pille Kulla.

Mõisas esines tunniajase kontserdiga vanamuusikaansambel „Rondellus“. Pärast seda said soovijad jalutada mõisa pargis, mõisamaja teisel korrusel oli avatud Anija naiste käsitöönäitus. Õhtupoolikul mängis tantsuks ansambel „Õrn ööbik“.



Anija kooli õpilased meenutavad

Ester Tammaru, Anija koolis 1930-1936: „Mul on meeles, et õpetaja Sooster tuli tundi ja küsis: „Noh Ester, wie alt bist du?“ (Kui vana sa oled?). Kui tal oli 80. sünnipäev, küsisin sedasama tema käest. Ta vastas: „Ära küsi, ma ei tea isegi.“

Ester Niidas, Anija koolis 1936-1942: „Mäletan, et ükskord, kui poistel oli õppimata, läksid nad kappi ja mina koos nendega. Õpetaja Olem läks kapist mööda, mul oli suur hirm, et ta teeb ukse lahti, sest kapis olid õppevahendid. Aga õnneks ei võtnud ta sealt midagi. Olime kapis tund aega, õpetaja ei saanudki seda teada.

Meeles on veel õpetaja Känd — kui me ei osanud, lõi ta läraki tahvlile, nii et kõik ehamatasid.“

Paavo Joasoo Pärnust, Anija koolis 1948-1950: „Kui tulin kooli, oli siin 7 klassi, mina tulin kuuendasse. Elasime Tallinnas, aga isa oli olnud saksa sõjaväes tõlk ja kartis, et ta pannakse kinni. Kolisime Anija meiereisse.

Mäletan, et kooli õuel oli võrkpalliväljak, õhtuti olid kõik noored siin mängimas. Mängiti ka laptuud ja tennist. Veel käisime poistega Soodla jões kalal.

Mul läks õppimine hästi, aga korralikkusega oli probleeme. Pättust just ei teinud, kuid segasin pidevalt tundi ja mind saadeti ukse taha.“

Pille Kulla, Anija koolis 1969-1972: „Anija koolis on käinud meie perest neli põlvkonda. Vanaema tuli siia 1927, käis 5 aastat. Ema tuli 1948 ja lõpetas siin 7. klassi. Taasavatud Anija koolis käis ka minu tütar, tema lõpetas Anija koolis 6. klassi 1996.“

Esme Kulla, Anija kooli õpilane 1994-2000: „Minul on oma kooliajast Anijal kõige rohkem meeles õpetaja Tiiu Siberi-jutud. Kui tahtsime, et kontrolltööd ei tuleks, viisime jutu alati sellele. Õpetaja unustas end rääkima. Olime 6. klassis neljakesi. Meil oli liitklass 5. klassiga. Minu lemmikõpetaja oli Liivi Kütt, tore oli ka klassijuhataja Leili Martinson.“

KÜLLI KOPPELMAA

Sisestatud: 05.02.2008.