Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Anija mõisa park, 18.-20. saj
Mälestise registri number 2678
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
X-koordinaat 574035.15
Y-koordinaat 6583263.73
Mälestise vana number 1-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(42)

Seisund: hea

Paikvaatluse kuupäev: 02.09.21

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Põhja- Eesti vabakujundusliku pargi näide.

Sisestatud: 23.04.2008.

Kirjeldus


Anija park on 16,9 ha suur. Pargi kõige varasem osa laius härrastemaja vahetus ümbruses. Mõisamaja esine ovaalne muruväljak ringtee, põõsaste ja lillegruppidega on vaadeldav H. Martinsoni akvarellil 19 sajandi II poolest. Väljaku äärde jäi ka tiik. Peahoone taga asus täiesti suletud barokkaed.
Inglise stiilis pargi loomisaeg langeb tõenäoliselt 19 sajandi viimasesse ja 20.sajandi algusesse. Põhiline looduslik park kujundati välja 20 sajandi aluses ja teda ei püütudki siduda vanema pargiosaga. Uus pargiosa isoleeriti ümbritsevast maastikust ligi 2 m raudkivist (osaliselt ka paekivi) müüriga. Park meenutab üldkujult B-tähte, mille pikem telg on kagu-loode suunaline. Avarad muruväljakud ja eriliigilised, suured puu- ja põõsarühmad annavad pargile õige maastikupargi mõõtme. Piirdel looklevalt tihedamad grupid.
Härrastemaja tagafassaadile jääva pargi võis jaotada kahte ossa. Vanemas maja läheduses olevas osas kujundati ilu- ja viljapuuaed- ka praegu. Peahoone taha rajati lillepeenraid, istutati roose. Viljapuuaed, kasvuhoonete kompleks ja aednikuaja jäid aiafassaadi paremale tiivale.
Pargi tagaosas asub pargi keskel suur lehtpuude segagrupp, mida läbis jalgtee, mis viis aiapaviljoni juurde. Paviljon paiknes pargi idaservas. Tegemist oli nüüdseks lagunenud pseudoklassitsistliku aiapaviljoniga, mille tagasein oli laotud graniitkividest, eest oli avatud ning katus toetus neljale valgele puusambale. Kirjeldatud ehitis ja selle ümbruse kujundus on meie parkides harva esinev. Paviljoni ümbrus oli kujundatud tammedega –latvupidi kokkukasvanud puud moodustasid tunneli, kummalgi pool paviljoni kasvasid neli tamme ja taga kolm tamme
Pargi piirdehaljastuses on kasutatud palju tumeda võravärvusega okaspuid-kuused, nulud, ebatsuugad. Tumedavärvilised okaspuud toonitavad veelgi pargi pikkust ja sügavust. Pargi idaserv on haljastatud lehtpuudega ja põõsastega ning on rõõmsam ja värvikam. Pargis domineerivateks liikideks on jalakad, vahtrad, saared. Pargi taimestikus on ka läiklehine tuhkpuu, tatari kuslapuud, sarapuud, viirpuud, sookased, sirelid, ebajasmiinid, lehised, ebatsuugad, seedermännid, saarvahtrad, hõberemmelgad jt. puud.
Tänasel päeval on park hinnatav suurte okaspuudegruppide ja arvukate dekoratiivsete põõsaste poolest. Ulatuslik kivimüüriga eraldatus muudab Anija pargi ainulaadseks Põhja-Eesti parkide seas. (Pargiankeet, 2002)

Sisestatud: 23.04.2008.

Ajalugu


Regulaarpark rajati 19.sajandi algul, vabakujunduslik 19.sajandi lõpul.

Sisestatud: 23.04.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevöönd on menetlemisel.

Sisestatud: 23.04.2008.

Meedia


Anija park on 9 ha suur. Anija mõis rajati ajavahemikus 1355-1482 küla asemele. Häärberi ehitamise aega täpselt ei teata. Park ja seda piirav kivimüür on pärit 20. sajandi algusaastatest, pargiosa häärberi vahetus ümbruses on ilmselt vanem.
Park paikneb tasasel alal põldude vahel, on nõrga kaldega kagusse. Park on piiratud kivimüüriga, põhjakaarest hoonete, põllu- ja aiamaadega. Üldkujult meenutab b-tähte, mille pikim telg on loode-kagusuunaline.
Pargi vanem osa on praegu kujundatud majaesiseks murualaks üksikute vanade puudega ning dekoratiivsete põõsastega. Uus, põhiline pargiosa on vanast sirelihekiga eraldatud. Põhiline pargiosa kujutab avarat lagendikku, mille servas kasvavad puud-põõsad moodustavad lookleva joonega piirdehaljastuse. Pargi keskele jääb suur, varem ilmselt teega poolitatud lehtpuude segagrupp, ja väiksem tammede grupp, piirdehaljastuse lähedal on ka väiksemaid puudegruppe ja üksikpuid.
Kaetud ja avatud pargialad jaotuvad enam-vähem võrdselt. Pargi serv on haljastatud peamiselt tumedate okaspuudega (nulud, ebatsuugad, seedermännid), mis õhtupäikeses muutuvad veelgi tumedamaks ning joonistavad pikki sakilisi varjusid pargimurule. Pargi kagu-idaserv on aga peamiselt lehtpuudega ja põõsastega haljastatud, olles värvitoonilt rõõmsam ja vormilt pehmem.
Pargi lääneservas paikneb huvitav, nüüd juba lagunenud aiapaviljon. Paviljon on fassaadiga läände, tagasein on laetud graniitkividest, eest avatud, katus on toetunud neljale valgele puusambale. Ilmselt on pargi keskel paiknevat lehtpuugruppi läbinud tee suundunud otse aiapaviljoni juurde. Paviljoni ette on istutatud pärnapuiestee viiest puupaarist, paviljoni külgedel kasvavad kummalgi pool neli tamme, taga kolm tamme. Paviljoni asukoha valik, tema ümbruse haljastus tagavad täieliku rahu ja üksioleku. Vaade puiesteele, milles latvupidi kokkukasvanud puud moodustavad nagu tunneli, ja sealt edasi pargi lääneservas kasvavale viirpuukogumikule pakub esteetilist naudingut, eriti sügisel. Kirjeldatud paviljon ja selle ümbruse kujundus on meie parkides harva esinev nähtus.
Anija park kuulub Põhja-Eesti liigirikaste parkide hulka. Siin võib leida üle 80 puu- ja põõsaliigi, mitmed neist pakuvad dendroloogilist huvi. Enamik pargipuid ei ole jõudnud kasvada 20 m kõrguseks, kuid puudegrupid ja üksikpuud on kompaktsed ja hästiarenenud võraga. Okaspuudest esineb peale kodumaise kuuse ja männi arvukalt siberi nulgu ja alpi seedermändi. Nulugrupi taga kasvab kolm elujõulist halli ebatsuugat. Heledama okastikuga torkavad silma vene lehised. Lehtpuude liigiline koosseis on veelgi rikkam, mitmed perekonnad on esindatud 2-3 liigiga. Näiteks kasvab pargis hariliku vahtra kõrval suuri saarvahtraid, lisaks harilikule saarele leiame (keskel paiknevas grupid) teravaservaliste lehekestega pensilvaania saart ning maja ees kaks hariliku saare leinavormi; esineb harilik ja suurelehine pärn, mitmeid paju- ja papliliike. Suur kaheharuline kanada pappel on ka pargi jämedaim puu (d=120 cm). Pargi tagaservas võsa sees kasvab 3 ilusat halli pähklipuud. Mitte sageli ei esine meie parkides ka harilik valgepöök.
Põõsaste seast lisanduvad vahtratele veel tatari vaher ja hõbevaher. Arvukalt on esindatud enelad - tara-, pajulehine, keskmine, teravalehine, Menziese enelas - ning sügisel pargile punast tooni lisavad viirpuud. Ilusad on suured kurdlehise roosi ja nutka vaarika kogumikud pargi esimeses osas. Suurte veinpunaste viljadega köidab tähelepanu alpi kuslapuu. Pargist ei puudu ka harilik ja tatari kuslapuu, harilik lumimari, harilik sirel, euroopa kikkapuu, läikiv tuhkpuu, harilik liguster, harilik ebajasmiin, punane leeder, Thunbergi kukerpuu, harilik ja villane lodjapuu, siberi ja verev kontpuu, kollaselehine lodjap-põisenelas, harilik metsviinapuu ja mitmed teised põõsaliigid.
Suured okaspuugrupid, arvukalt dekoratiivseid põõsaid ja kivimüüriga eraldatus muudavad Anija pargi ainulaadseks Põhja-Eesti parkide seas.
Heiki Tamm. Põhja-Eesti pargid. Tln., 1972

Sisestatud: 05.02.2008.