Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pikva mõisa peahoone, 19.-20. saj
Mälestise registri number 2689
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 18-k
Mälestise liik ehitismälestis

Paikvaatlused(18)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 21.04.21

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna tüüpilise mõisaansambli härrastemaja näide.

Sisestatud: 29.09.2008.

Mälestise kirjeldus


Historitsistlik, esifassaad. madal ühekorruseline, millele paremal liidetud risti hoone pikiteljega kahekordne laiem korpus. Madalama osa keskosa ja kahekordne korpus eenduvad kergelt esifassaadi pinnast ning on rõhutatud rusteeritud pilastritega. Räästa ääres krohvikarniis, fassaadid ajastule ja stiilile omaselt dekoreeritud , avad markeeritud kitsaste krohviraamistustega. Keskosa madal katuseviil omab otsas veelkordselt tõstetud kolmnurkviilu. Selle vorm kordab suure viilu karniiside vorme ja nurki. Hoone tagafassaad kordab kõigis vormides esifassaadi, ainult siin oli keskmise madala hooneosa ees lai puitveranda. Verandalt laskub parki kitsas kivitrepp.

Sisestatud: 29.09.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Pikva mõis asub Kose-Kehra maantee ääres.

Sisestatud: 29.09.2008.

Mälestise ajalugu


Pikva mõisat (saksa k Pickwa) on esmamainitud Alavere mõisa karjamõisana 18. sajandi algul, 1725.aastal. Peale 1727. aastat ostis Pikva mõisa kindral Hermann Jenssen von Bohn, kelle abikaasa oli Katherina von Bohn, sünd von Breven. Kuni 1816. aastani puuduvad andmed Pikva mõisast ja mõisa omanikest. 1816. aastal moodustasid Pikva, Alavere ja Jäneda mõis suurema Hermann Ludvig von Löwensternile kuulunud mõisatekompleksi.
Seoses mitut laadi valdusõiguslike küsimuste ja keerukate pärilussidemete kaudu läks Alavere mõis koos Pikvaga mõnikümmend aastat hiljem Ungern-Sternbergide aadliperekonnale. 18. oktoobril 1849. a. määrati Pikva Charlotte Baron Von Ungern-Sternbergile, sündinud Belowile ja tema lastele.
Iseseisvaks rüütlimõisaks eraldati Pikva 1858. aastal, mil nii Pikva kui ka Alavere kuulusid von Ungern-Sternbergide aadliperekonnale. 1850. aastal valmis mõisas (arvatavasti varasemate ehitiste baasil) historitsistlik peahoone, mis on otstest ühekorruseline, keskelt aga kahekorruseline. Hoone fassaade kaunistavad rusteeritud nurgad ning viilufrontoonide nn tõstetud keskosad.
Ungern-Sternbergide valdusesse jäi Pikva veel kahekümne kolmeks aastaks. 29. juunil 1875. aastal müüs Constantin August Baron von Ungern-Sternberg mõisa Wolther Baron von Stackelbergile.
Alates 1887. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus aga Robert Georg Turmannile. 19. sajandi lõpul ehitati mõisa peahoonet veidi ka ümber, sh tehti ta mõlemast otsast pikemaks. Alates 1920test aastatest mõisahoones paiknenud kool lõpetas oma tegevuse 1972. aastal. Pikalt tühjalt seisnud ja lagunenud mõis läks 1998. aastal eravaldusse.
Mõisas on säilinud ka mitmeid kõrvalhooneid - ait, tall-tõllakuur, küün,valitsejamaja jt. Mitmed kõrvalhooned on küll osaliselt ümber ehitatud. Mõisakompleksi servadesse on 20. sajandi algul püstitatud mitmeid eramuid, mis on mõisasüdame muutnud väikeseks maa-asulaks.

Sisestatud: 29.09.2008.