Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pikva mõisa tall-tõllakuur, 19.-20. saj
Mälestise registri number 2694
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number -
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(16)

Seisund: avariiline

Inspekteerimise kuupäev: 02.11.17

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Kõrvalhoone, Tall-tõllakuur, Ehitiste liigid, Kõrvalhoone, Tall-tõllakuur, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Piirkonna tüüpilisse mõisaansamblisse kuuluva kõrvalhoone näide, esindades 19.s. II poole iseloomulikke ehitustraditsioone

Sisestatud: 20.11.2003.

Mälestise kirjeldus


Pikk, massiivne majandushoone, mille pikkus on 36,66 m ja laius 12,84 m. Tall-tõllakuuri kandvad nurgad ja seinaosad on maakividest laotud, kuid osa seina on rõhtpalkidest. Kiviseinte paksus on 75-77 cm. Otsaseinas on avad, kuue ruuduga aknad. Hoone esiküljel on silikaadist laotud postid. Hoone on katustamata 2008.aastal vajusid katusekonstruktsioonid läbi.

Sisestatud: 07.10.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Tall-tõllakuur asub Kose-Kehra maantee ääres mõisa pargialal.

Sisestatud: 07.10.2008.

Mälestise ajalugu



Pikva mõisat (saksa k Pickwa) on esmamainitud Alavere mõisa karjamõisana 18. sajandi algul, 1725.aastal. Peale 1727. aastat ostis Pikva mõisa kindral Hermann Jenssen von Bohn, kelle abikaasa oli Katherina von Bohn, sünd von Breven. Kuni 1816. aastani puuduvad andmed Pikva mõisast ja mõisa omanikest. 1816. aastal moodustasid Pikva, Alavere ja Jäneda mõis suurema Hermann Ludvig von Löwensternile kuulunud mõisatekompleksi.
Seoses mitut laadi valdusõiguslike küsimuste ja keerukate pärilussidemete kaudu läks Alavere mõis koos Pikvaga mõnikümmend aastat hiljem Ungern-Sternbergide aadliperekonnale. 18. oktoobril 1849. a. määrati Pikva Charlotte Baron Von Ungern-Sternbergile, sündinud Belowile ja tema lastele.
Iseseisvaks rüütlimõisaks eraldati Pikva 1858. aastal, mil nii Pikva kui ka Alavere kuulusid von Ungern-Sternbergide aadliperekonnale. Ungern-Sternbergide valdusesse jäi Pikva veel kahekümne kolmeks aastaks. 29. juunil 1875. aastal müüs Constantin August Baron von Ungern-Sternberg mõisa Wolther Baron von Stackelbergile.
Alates 1887. aastast kuni 1919. aasta võõrandamiseni kuulus aga Robert Georg Turmannile. Alates 1920test aastatest paiknes mõisahoones kool, see lõpetas oma tegevuse 1972. aastal. Pikalt tühjalt seisnud ja lagunenud mõis läks 1998. aastal eravaldusse.
Mõisas on säilinud ka mitmeid kõrvalhooneid - ait, küün ja tall-tõllakuur. Tall-tõllakuur on ehitatud arvatavalt 19.sajandi IV veerandil.

Sisestatud: 07.10.2008.