Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Harku mõisa park, 18.-19.saj.
Mälestise registri number 2697
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
X-koordinaat 532985.38
Y-koordinaat 6583089.86
Mälestise vana number 3-k
Ava kaardil

Paikvaatlused(9)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 11.10.22

Menetleja: Harjumaa nõunik, Heli Pappel

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Harjumaa suurejoonelise vabakujundusliku ja liigirikka pargi näide, kus on selgelt loetavad ka regulaarpargi elemendid.

Sisestatud: 12.10.2005.

Kirjeldus


Suur 20 ha park oli algselt kujundatud regulaarstiilis. Peahoone esifassaadi ees moodustus siis ringteega piiratud muruväljak ja aiafassaadilt laskusid tiikideni astangulised terrassid. Põhiosas on park siiski tänaseni säilinud vabakujunduslikus planeeringus ja seda iseloomustab lagendike ja puudegruppide vaba asetus. Eriti hästi on õnnestunud kujundada peahoonest kagu poole jääv pikk lagendik. Kahesaja meetri pikkuse lagendiku tagaserv on haljastatud lehtpuudega, külgedel on kasutatud erineva värvuse ja võrakujuga liituvaid puudegruppe, mille servas kasvavad madalad õitsevad põõsad. Lagendiku serva paigutatud tumerohelise võravärvusega tihedate kuusegruppide, nn kulisside kasutamine suurendab veelgi lagendiku sügavust.
Pargi lääneosas paiknev peahoone asub kõrgemal alal, mis madaldub järsemalt põhja suunas ning aeglasemalt lõuna ja idas suunas. Pargi põhjaosas on olnud kunagi tee, mis suundus peahooneni, võimaldades suurepärase vaate hoone fassaadile. Siin paikneb ka XIX s. III veerandist pärit historitsistlik ehitis. Tegemist on kasvuhoonega, mis hiljem omandas pargipaviljoni ülesanded. Pargi idaosa nõos paikneb 3 hektarilise pindalaga paese põhjaga ülespaisutatud tiik nelja saarega. Pargi tagakülg läheb üle sujuvalt parkmetsaks, millest üks osa loodusliku tammiku all. Harku park kuulub väga liigirikaste parkide hulka, siin on 92 puu- ja põõsaliiki. Lehtpuid on pargis palju rohkem kui okaspuid (2:1). Kodumaisete liikide /tamm, pärn, kuusk, mänd, jalakas, saar / kõrval on pargis arvukalt eksoote, mis annavad talle dendropargi iseloomu. Neist tähtsamad on mägivaher, elupuu, punalehine pöök, hobukastan, suurelehine pärn, hõbepaplid, valge mänd, alpi seedermänd, euroopa ja vene lehised, Engelmanni kuusk, hall haab, hõbepappel jt. Rikkalik on ka dekoratiivpõõsaste valik, eriti mitmete kuslapuude, sirelite, enelate, viirpuude ja leedripuude osas. Kasutatud on ka suuri pindu katvaid katkujuurt ja parkides vähe esinevat siberi karuputke.

Sisestatud: 31.01.2008.

Ajalugu


Pargikujunduse aluseks on 18 sajandi regulaarplaneering. 19.s. erinevatel aegadel on park ümber kujundatud vabakujunduslikuks looduspargiks. Mõlemad pargietapid on pargis siiski loetavad.

Sisestatud: 12.10.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Mälestise kaitsevöönd on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist arvates (Muinsuskaitseseadus § 25 lg 1).

Sisestatud: 31.01.2008.