Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Tartu muinsuskaitseala
Mälestise registri number 27006
Mälestise tüüp Muinsuskaitseala
Mälestise liik muinsuskaitseala
Arvel 21.03.1995
Registreeritud 06.05.2002
X-koordinaat 658915.94
Y-koordinaat 6474464.48
Ava kaardil

Kirjeldus


Tartu muinsuskaitseala on võetud riikliku kaitse alla eesmärgiga kaitsta ja säilitada Tartu ajaloolist linnatuumikut, sest see kuulub Eesti ainelise kultuuripärandi väärtuslikumasse osasse.
Muinsuskaitseala hõlmab Tartu linna keskaegset ja klassitsistlikku vanalinna ja Toomemäe pargiala, seda ümbritsevat linnakindlustuste vööndit ning sellega vahetult piirnevat eeslinna ala.

Sisestatud: 18.09.2023.

Ajalugu


Tartu paikneb Suur-Emajõe soisel lammil, veerudel ja pervedel keskusega jõe paremkaldal. On kujunenud ajalooliste liiklusteede - jõe ning Lõuna- ja Põhja-Eestit ühendanud maismaatee ristumiskohale. Ülekäigukohi on kulgenud piki kõrgemaid seljandikke või saari Laia-Vene t. joonel. Toomemäe neemiku SO-osas paikneva muinaslinnuse kõrvale oli olet. I at. II p. tekkinud püsiasula, mis järkjärgult jõe suunas laienedes kujunes 13. s. alguseks varalinnaliste elementidega asulaks, hõlmates suure osa hilisema keskaegse linna territooriumist. Oli Otepää kõrval Ugandi maakonna teiseks keskuseks. Esmamainitud 1030, mil Jaroslav Tark rajas siinse linnuse köhale oma tugipunkti Jurjevi, mis püsis kuni 1061. a. - Pärast vallutusi 1224 kujundati Tartu piiskopkonna halduskeskuseks. Puidust maalinnuse asemele ehitati kivist piiskopilinnus (mainitud 1234), Toomemäe N-ossa kujunes piiskopiasula Peeter-Pauli toomkirikuga ning toomkapiitli ja aadlike elamutega. Asula Toome jalamil kujunes piiskopist nominaalselt sõltumatuks linnaks, mis u. 13. s. keskel sai Riia õiguse. 13. s. lõpust kuulus T. Hansa Liitu. Keskaja lõpus oli Tartu (algselt toen. Tarbatu) kogupindala koos Toomega 27,6 ha, sellest all-linn 20,7 ha. Linna ja Toomet ümbritses u. 2 km pikkune ringmüür. Emajõega risti olev muinasaega ulatuv, kiilukujulise põhiplaaniga turuplats (tänap. Raekoja plats) paiknes Unna SO-küljel. Siit lähtusid tänavad Toomele, Saksa värava kaudu üle jõe Tallinna ja Narva suunas ning Riia e. Andrease värava kaudu S-suunalistele kaugteedele. Väljakul olid raekoda, vaekoda, apteek, hiljem ka Mustpeade kompanii hoone. Turuplatsi läheduses, praeguse ülikooli peahoone köhal oli Maarja kirik, sellest N pool Rüütli ja Jaani t. vahel Jaani kirik. Linna N-osas kulges Toomelt Emajõe-äärse Vene väravani Lai t. naistsistertslaste Katariina kloostri ja Pühavaimu kirikuga (hiljem naisfrantsisklaste klooster). Samas läheduses paiknesid ka Novgorodi ja Pihkva kaupmeeste Georgi ja Nikolai kirik, mida käsutati ka kaubahoovidena. Võimalik, et Laial t-1 oli ka Vene turg. Linna NO-osas linnamüüri ääres paralleelselt Emajõega paiknesid dominiiklaste ja frantsisklaste kloostrid. Mitmed kõrvaltänavad olid orienteeritud jõele ning lõppesid väravaga. Keskaja lõpus oli põhiosa hoonestusest kivist (maakivist ja tellisest); soise lammi tõttu oli suur osa ehitisi rajatud parvalusele.
Tartu oli Riia kõrval teiseks tellisarhitektuuri keskuseks Vana-Liivimaal. - Linnasarase ja eeslinnade kohta täpsed andmed puuduvad. Linna S-küljel tänap. Kalevi t. piirkonnas oli Alevaküla, selle lähedal Riia t. ääres Antoniuse ja Anna kabelid kalmistutega. Tähtvere mäe all oli Jakobi surnuaed. Holmil (saarekesel Saksa värava vastas) ja üle jõe oli olet. samuti eeslinn; tänap. Tuule t. ümbruses Püha Jüri leprosoorium kabeliga. Linnale kuulus ka Raadi mõis. -1558 alistus Tartu Vene vägedele ja oli nende valduses kuni Liivi sõja lõpuni. Linnusesse asus õigeusu Tartu-Viljandi piiskop. Esialgu säilitas linn omavalitsuse, hiljem põhiosa elanikest küüditati ning linn rüüstati. 1578 põletasid rootslased eeslinnad maha. Jam Zapolski rahuga läks T. 1582 Poola valdusse. Tollal oli siin 179 eramaja ja 74 tühja krunti; elanikke oli u. 1000-1500. Tugevasti purustati linn 17. s. alguse Poola-Rootsi sõdades. 1625 läks T. pikemaks ajaks (vaheajaga 1656-61) Rootsi võimu alla ning olukord mõneti stabiliseerus. 1629-42 oli siin kindralkubermangu keskus, 1632 avati ülikool. Linn hõlmas üksnes keskaegse territooriumi. 1667 tulekahjus hävis u. 60 hoonet; seejärel kavandati tänavavõrgu Õgvendamist, kuid uute vundamentide parvaluste rajamine polnud vaesunud linnale jõukohane. Peamise ehitusvõimsuse hõivas uute kindlustuste rajamine alates 1667 või 1668. 1693 valmis uus barokne raekoda. Põhjasõja eel (1699) loendati linnas 219 maja, neist 141 kivist; elanikke oli u. 2000. - Põhjasõda tõi uue allakäigu: 1704 vallutasid linna venelased, kes 1708 lahkudes õhkisid kindlustused ja suure osa hoonestusest. Sõjajärgne kosumine oli pikaldane; 1735 loendati 69 maja, neist 8 kivist. Ehitustegevus hoogustus sajandi II p.; 1764 oli kesklinnas juba 200 maja, neist 31 kivist, lisaks 200 elamut eeslinnades. Alates 1763 kavandati T-st suurejoonelist, Puiestee t. jooneni ulatuvat kindluslinna kasarmute, sõjakooli, arsenali jt. ehitistega. Ent 1775 puhkes hiidtulekahju, mis hävitas % hoonestusest; säilis 156 ehitist, peamiselt eeslinnades; 1782 kustutati T. kindlus-linnade nimekirjast. Tulekahjule järgnes riigi toetusel linna intensiivne taastamine. Juba 1775 valmis uus linnaplaan, mis nägi ette tänavate õgvendamist, laiendamist ja linna reeglipärast väljaehitamist. 1776 jõustus uus ehitusmäärustik, mis fikseeris kivi-ehitiste piirkonnad ning hoonete korruste arvu. Koos jõelähedaste kindlustuste likvideerimisega rekonstrueeriti Raekoja plats, kus 1784 valmis Kivisild, 1786 aga raekoda. Algas vanalinna kokku-kasvamine eeslinnadega. Peatänavaks sai linna läbiv Riia-Peterburi postmaantee, mille äärde oli lubatud ehitada üksnes 2-korruselisi kivimaju. T. jaotati kolmeks linnajaoks: I ehk kesklinn, II ehk Riia eeslinn (Riia t. ümbrus) ja III ehk Peterburi eeslinn (Ülejõe). 1792, mil T-s oli üle 4600 elaniku, oli I linnajaos 179 maja, II-s 185 ning III-s 172 maja. - 19. s. I p. jätkus linna areng. Ülikooli taasavamine 1802 muutis oluliselt ka linna ilmet. End. Maarja kiriku köhale ehitati 1803-09 ülikooli peahoone. Aja jooksul jäätmaaks muutunud Toomemäele püstitati Õppehooneid ning rajati park. - Tulekahju-järgsete ehitistega jõudis T-sse varaklassitsism, kus Venemaalt pärit eeskujud põimusid Saksamaalt tulnud tsunftimeistrite vahendatud saksa traditsioonidega. Ülikooli peahoone märgib kõrg-klassitsismi algust. Järgnevalt kujundas ehitiste ilmet tüüpfassaadide määrus 1809. Sajandi I kolmandikul kujunes ulatuslik klassitsistliku üldilmega linna-ansambel, millel polnud vastet kogu Baltikumis. Tartu klassitsism mõjutas ka Lõuna-Eesti väikelinnade ja mõisahoonete arhitektuuri. K.A. — 19. s. oli T. majanduslik areng kuni raudtee ehitamiseni aeglane, elanike arv siiski kasvas (1862. a. 13 800). Hõreda hoonestusega Toometaguse piirkonna linnaehituslikku kujunemist mõjutas 1860 asutatud Saksa Käsitööliste Seltsi hoone, suveteatri ja tiigiga aia rajamine, mille juurde viisid linna poolt Aia (Vanemuise) ja Tiigi t. Edaspidi suurenes Ülejõe osatähtsus: 1869 toimus siin esimene eesti üldlaulupidu, 1870 asus Jaama t. majja 1865 asutatud laulu- ja mänguselts ,,Vanemuine", samal aastal valmis Õigeusu Jüri (Georgi) kirik. 1848 asutatud Veterinaariakool muudeti 1873 Veterinaaria Instituudiks hoonetega Peterburi (Narva) mnt-1. Linna hoonestatud ala laiendus planeeriti 1870. a-il Ülejõel Allee (Puiestee) t. äärsele, Jaama linnamõisale kuulunud piklikule alale, mille Raadi mõisaga külgnevasse serva olid juba 18. s. lõpus rajatud käimistud. Mitme ehitisega täienes 1870. a-ü ülikool: Toomemäele ehitati haavakliinik, Ülejõele vaimuhaiguste (närvi-) kliinik. Alanud majanduslikku elavnemist tähistas Tartu Panga hoone ehitus raekojaesisel Suurturul (1879).
Ülejõel valmis linnaehitusliku dominandina ürgoru veerul Peetri kirik (1884). T. arengut mõjutas oluliselt raudtee, mis ehitati linnast W-s läbi Tähtvere mõisale kuuluva maa: 1876 valmis Tartu-Tapa ja 1889 Tartu-Valga raudteeharu. 1885 kinnitatud linnaplaani järgi laienes linna saras raudtee lähisesse: jaamahoone juurde rajati lai diagonaalne puiestee Maarjamõisa (Kuperjanovi) t. jätkuna. Ette oli nähtud hoonestada Veski t. piirkond ja Vallikraavi t. äärne. Kiviehitiste tsooni suurendamine kajastas linna ärikeskuse laienemist vanalinnast SO-sse ja Ülejõele linnasüdame vastas. Linna tähtsust meditsiinikeskusena suurendasid 19. s. lõpul avatud erahaiglad. A-il 1880-1900 asutati T-s kaheksa suuremat tootmisettevõtet. Tööstusehitistest tõusis esile õllevabriku ,,TivoH" (A. Le Coq) hoonekogum Tähtveres. 19. a. II p uusehitistes valitsesid neorenessanss ja -klassitsism, mida täiendas sakraalehitiste neogootika. Sajandi lõpuks oli suurem osa linna territooriumist - Ülejõe, Karlova-Aleksandri-Turu t. piirkond ja Supilinn hoonestatud aguli tüüpi puitelamutega; korterite üldarvust olid 62% köök-toad või vaheseinaga (säärvandiga) eraldatud köögiga toad. Esinduslikemaid elamuid ehitati oruveeru ja raudtee vahelisse, haljasrohkeks kujunenud Toome-tagusesse, kus mitmed elamud paiknesid parkaedades. Linnaosa S-poolses Taga-Karlovas ehitati väikeelamuid. Kesklinnas tehti elamutele juurde- ja pealeehitisi, esimesed korrused rekonstrueeriti sageli ärideks. 1 maailmasõja eel valmis mitu suuremat ehitist: juugendstiilis tuletõrjehoone Emajõeäärsel Söögiturul (1912), Ülikooli instituutide hoone Aia (Vanemuise) t. (1914), kliinikud Maarjamõisas (1915), prof. M. Rostovtsevi asutatud eraülikooli hooned Savi (Näituse) t. (1912), Pauluse kirik Riiat. (1915), linnakool Botaanikaaed (1912), tütarlastegümnaasiumi hoone Viljandi (Tõnissoni) t. (1915). Alustati Saksa teatri ehitamist (valmis 1918).
20. s. alguses süvenes T. tähtsus kultuuri-ja hariduskeskusena. Eesti kultuuriloos omavad erilist kohta eesti haritlaskonna rahvusromantilist suundumust kajastava arhitektuuriga Eesti Üliõpilaste Seltsi hoone (1902) ja „ Vanemuise" seltsimaja (1906). Elamuehitus laienes linnaga külgnevale Tähtvere ning Karlova mõisa maale. Viimasel tekkinud suurem Karlova linnaosa hoonestati oruveeru ja Võru t. vahelisel alal peamiselt seisukohalt oli oluline Raekoja platsi S-küljele ansamblit arvestava kujundusega elamute- ärihoonete ehitus (arh-d A. Matteus, I. Jaagus). Riia-Narva mnt. köhal rajati üle Emajõe Võidu sild; Sõjas hävinud Kivisilla asemele püstitati jalakäijate raudbetoonist kaarsild.
Algsel kujul taastati pärast tulekahju ülikooli peahoone (1967). T. generaalplaani järgmine korrektuur valmis 1974 (arh-d M. Port, M. Meelak, O. Žemtšugov ja R.-L. Rivi), selles arvestati kesk-linnale 1972 koostatud detailplaneeringu (arh. R.-L. Kivi) ja 1973 kehtestanud vanalinna kaitsetsooniga; esmakordselt leidis läbitöötamist ka linnalähitsoon. 1976 valmis vanalinna regenereerimise projekt (arh. R.-L. Kivi, kunstiajal-d N. Raid ja E. Parck). Linnapiiri laiendati generaalplaani järgi 1977.
Pärast sõda T-sse rajatud tööstuse vajadusteks laiendati piki Südalinn täienes 1994-95 mitme uusehitisega: valmis postimaja Vanemuise, Aleksandri ja Ülikooli t. vahelises kvartalis (arh. J. Siim), Barclay skvääri ääres Hansapanga hoone (arh-d K. Rõõmus ja T. Sooväli, välis-lahendus arh. K. Kliimand) ja ERA Panga hoone (arh-d E. Lüüs, E. Eharand ja T. Soans). Arhitektuurikonkursil võitnud proj. järgi püstitati Lossi t. TÜ humanitaarteaduskonna hoone (arh. A. Tambek). Tähtveres valmis laululava (arh-d R. Smuškin ja J. Siim). Kesklinna ja Ülejõe vahelist ühendust parandas Kroonuaia silla (arh. A. Lunge, konstr-d J. Aare, V. Kulbach) ehitus Kroonuaia ja Sauna t. teljele (1995). 1993-96 kehtestati T. arheoloogiline kaitsevöönd ning linnaehituslikud kaitsealad Tammelinnas, Karlova linnaosas, Toome-taguseVaksali t. piirkonnas ja Tähtveres. 1995 valmis T. kesklinna üldplaneering (arh-d M. Preems R. Kurss ja J. Ranniku), mis määras kaitsealuse vanalinna edasise hoonestamise ja maakasutuse põhimõtted.
(Eesti Arhitektuur, 4)

Sisestatud: 22.10.2008.