Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Pärnu muinsuskaitseala
Mälestise registri number 27007
Mälestise tüüp Muinsuskaitseala
Mälestise liik muinsuskaitseala
Arvel 21.03.1995
Registreeritud 06.05.2002
X-koordinaat 529075.68
Y-koordinaat 6471246.22
Ava kaardil

Kirjeldus


Pärnu muinsuskaitseala sisaldab mitut erineva vanuse ja iseloomuga linnalist keskkonda, mis moodustavad väga väärtusliku Eesti ja laiemalt Läänemere-äärse piirkonna ajalugu peegeldava linnamaastiku. Pärnu (ajalooliselt Uus-Pärnu) oli üks üheksast keskaegsest linnast Eesti alal. Eesti kontekstis kuuluvad kõik keskaegse päritoluga linnakeskused kõige väärtuslikumasse osasse meie kultuuripärandist.
Lisaks keskaega ulatuvale ajaloole on Pärnu tuntud ka kui üks atraktiivsemaid ajaloolisi Läänemere-äärseid kuurortlinnu. Pärnu vanalinn koos kindlustusvööndile rajatud parkide ja glassiipuiesteede ringiga, kuurortpiirkonna ja rohke väärtusliku linnahaljastusega on üks esinduslikumaid, paremini säilinud ja kumuleeruva väärtusega linnalisi alasid Eestis.
Pärnus on hästi säilinud varauusaegse linna struktuur ning osaliselt hoonestus ja linnakindlustused, samuti 19.–20. saj kuurordikihistus, sh nii hoonestus kui avalikud pargid ja alleed. Keskaegsed linnakihistused asuvad valdavalt hilisemate ehituskihtide all.

Sisestatud: 28.07.2020.

Asukoha kirjeldus


Muinsuskaitseala hõlmab Pärnu linna ajaloolist linnatuumikut, mille moodustavad kesk- ja uusaegne vanalinn, seda ümbritsev linnakindlustuste vöönd, rannapark ning nende vahele jääv kuurordi ja eeslinna ala.
Piir on kujutatud kaardil muinsuskaitseala kaitsekorra lisas 1 ning interaktiivsel veebikaardil. Link veebikaardile on leitav eespool Linkide alajaotuses.

Sisestatud: 18.01.2008.

Ajalugu


Linna kujunemisest.
Uus-Pärnu sai alguse ordulinnusest, mida on esimest korda mainitud 1265.a. (Nienslott t(h)or Embecke). Linnuse juurde tekkis kaupmeeste ja käsitööliste linn, mis sai 1318.a. Riia linnaõiguse; raadi on esmakordselt mainitud 1325.a.
Pärnu kuulus alates 14. s. Hansa liitu, võttis osa Liivimaa maapäevadest. Tänu heale sadamale, soodsale maismaa-ühendusele nii Riia kui ka Lihula ja Tallinnaga, jõukale ümbruskonnale ning erakordselt headele kalavetele kujunes linn keskajal väikeseks rikkaks kaubalinnaks. 14.—16. s. ehitati linnamüür ja selle tornid; kaitsesüsteem ühendati linnusega. Linnamüür oli 1,48 km pikk, selles oli kaheksa väravat, neist neli jõe (sadama) pool. Müür hõlmas 6,5 ha suuruse ala, mis oli jaotatud 25 4-nurkseks kvartaliks, neile lisandus kaks kirikut ja paar hoonet müüri ääres. Kvartalid olid väikesed, neil paiknes 2—8 krunti. Varajasem hoonestus oli valdavalt puidust, kuid sagedased suurtulekahjud (1488., 1513., 1524., 1533.a.) sundisid ehitama üha rohkem kivist elamuid ja aitu (peamiselt tellistest); abihooned (laudad, kuurid) olid siiski enamasti puidust. Tänavapildis domineeris kõrge sokli- ja ühe elukorrusega viilkatusega maja; soklikorrusel olid laod ja poed, viilu all pööningul aidad; elukorrusele viis kõrge etikuga trepp. 1543.a. oli Pärnu all-linn tihedalt hoonestatud: 110 krundil oli 66 kivi-, 17 sõrestikseintega ja 15 puithoonet, lisaks 11 hoonet, mille materjali kohta andmed puuduvad. 1550.a. loendati 70 kivi- ja puitelamut, 11 kõrtsi ja 3 poodi, hulk kiviaitu. Linna peatänavateks olid Pikk tn ja sellega ristuv Riia ehk Nikolai tn; peaväljakuks oli Vana Turg, selle ääres raekoda ja vaekoda, lähedal Nikolai kirik kalmistuga. Veel olid linnas Pühavaimu ja Gert-rudi kirik, pastoraat, seek, Suur ja Vaike Gild; linnamüüri Punases tornis oli vangla. 1543.a. oli linnatuumikus üks väike aed; muud kodanike aiad, karja- ja heinamaad, samuti sadam asusid sarases. Viimase täpset keskaegset suurust ei teata, arvatavasti oli see sarnane 18.—19. s. plaanidele märgituga. Keskajal tekkis Riia mnt algusse (Suur- ja Väike-Jõe ja Heno tn ümbrusse hõreda puithoonestusega eeslinn, jõe kallastele linnakalurite hütid, kõrgematele kohtadele tuulikud. Sadam asus saarel, mida linnast eraldas nn. Väike jõgi. Eeslinnades asusid ka väiksemad kirikud ja kabelid, näit. 1593.—1609.a.a. ehitatud eesti koguduse Johannese kirik. Välisvaldustest kuulus 16. s. linnale Reiu ja Sauga mõis. Keskaja lõpus oli tuumikus 1000—1200 elanikku, agulites umbes 200.
16.—17. s. sõjad olid linnale hukatuslikud. 1617.-1710.a.a. jäi valdajaks Rootsi. 17. s. keskpaigaks linna ja eeslinnade elu taastus. Hakati uuendama kindlustusi (G. Schwengeln, J. Rodenburg), tehti ettepanek (E. Dahlberg) laiendada hoonestusala ja planeerida Pärnu regulaarse (ideaal)linnana. Kava koostas P. v. Essen, kes 1670.— 1700.a.a. juhtis ka ehitustöid. Rajati uus 7-nurkne, 170 m lai bastionidevöönd, vanalinn säilitati, seda piiranud SO-müür lammutati, neli endist kvartalit laiendati, juurde rajati 18. Kolmekordselt suurenenud linna peatänavateks said paralleelsed Rüütli ja Kuninga tn-d. Esimene läbis uue peaplatsi Uue turu (Lastepark), teine ühendas valliväravaid, millest lähtusid teed Riiga ja Tallinna; linna põhitänavad sillutati. Uued kvartalid olid endistest suuremad, sisaldades kuni 13 krunti. 1696.a. oli 105 krundist hoonestatud 69 (neist 60 puumajadega); linn ümbritseti uute kindlustustega. Perioodi lõpus oli tuumikus 1027, agulites 643 elanikku. Agulid olid jõudsalt kasvanud, koos kodanike aedade jm kõlvikutega ületasid nad pindalalt tuumiku kahekordselt.
Põhjasõjas tabas linna katk; kui 1710.a. Vene vägedele alistuti, oli kesklinnas katku surnud 56% , eeslinnades 89% elanikest. Linna elu taastus siiski kiiresti, seda soodustas merekaubanduse hoogne areng, mh kaubamajade J. Jacke & Co (asut. 1737) ja H.D. Schmidt (1741) tegevus. 1747 valmis eesti koguduse Eliisabeti kirik, 1768 vene Õigeusu kirik. Jätkati kindlustuste ehitamist, hoogsalt laienesid agulid; Riia mnt-st S poole tekkis omapärase vene külastruktuuriga asustus — nn. Morskoi (Meriküla) eeslinn e. Slobodaa. 1773 keelati matmine südalinna, uued käimistud avati Vana-P-s ja Riia mnt. ääres. 1803 valmis ujuvsild (nn. Nahk-sild), mis mõjutas Ülejõe kaluriküla arengut ja kasvu linna jaoks. 1804 elas tuumikus 1520, eeslinnades juba 2980 inimest. 1810. a-ist linnapilt muutus: hooneid hakati ehitama (ja rekonstrueerima) klassitsistlikeks, muudeti akende kuju ja jaotust, tänavatelt kadusid barokktrepid j a vanad etikud, ilmusid tänavalaternad ja plekk-katused. Eeslinnade palkmajadele tehti laudvooder, valdavalt kelp- ja poolkelproog-katuseid asendasid algul laudadest, 19. s. keskel laastudest, siis sindleist ja S-kividest katused. R.R. —
1830. a-ist hakkas P. kujunema kuurordiks. 1834 likvideeriti P. kindlus ja rajati väljaspoole muldkindlustuste vööndit nn. Vana park ja esimesed esindusalleed — Aleksandri t., Aia t., Karja t. alguses. Kuurordi teket tähistas supelhoone avamine mererannas 1838, kuhu viis Supeluse t. Riia linnainseneri C. Weijri proj. põhjal alustati 1860 vallkindlustuste tasandamist, säilitades osa neist vaid linna W-küljel, kuhu tehti ka laevade talve-sadam. Tallinna väravate juurest mereranda rajati Mere pst. 1860—70. a-tel tegutses sadam eriti intensiivselt; nüüd süvendati jõe suuet, selle jätkuna ehitati 1863—69 merre muulid. Turg viidi nn. nahksilla lähedale, senisest sai Lastepark. 1878 laienes linnasaras end. Rääma mõisa maadele. Algas kuurorditsooni heakorrastamine, 1882 rajati Rannapark. Sihikindel linna arendamine kuurordiks algas 1889, ehitati uus ravikeskus — Supelasutuse hoone, selle lähedusse Supel-salong. See tõi kaasa üüritavate tubadega historitsistlike puidust suvilate ja pansionaatide ehitamise Promenaadi (Tammsaare) t., Kaarli t., Supeluse t. ja Mere pst. piirkonnas. Riia linnaaedniku G. Kuphaldti proj. järgi jätkati haljasvööndi rajamist ajaloolisest linnasüdamest N-s ja S-s: loodi uusi puiesteid, kujundati end. Luna bastioni (Vallikäär) ja Merkuriuse bastioni säile (Munamägi); laiendati Rannaparki. 19. s. lõpus sadama osatähtsus vähenes, kuid sisekaubanduse ja tööstüse osa suurenes; 1896 ehitati linnasüdamesse raudteejaam, P. sai kitsarööpmelise raudteeühenduse Valgaga ja Viljandi kaudu Tallinnaga. 19. s. II p. ja 20. s. algul ehitati peam. P. jõe kaldaäärsele mitu tootmisettevõtet: linna tapamaja, uued saeveskid ja õlletehas, tikuvabrik, masinatehas; Papiniidus asutati 1899 Euroopa suurim tselluloosivabrik a/s Waldhoi (likv. 1915), selle tööliste, meistrite ja teenistujate elamud ehit. Riia mnt. äärde. Samal ajal valmisid mitmed ühiskondlikud hooned, tähtsaim neist rahvusromantilises laadis, põhjamaiselt juugendlik «Endla» seltsi-hoone (1911, hävis II maailmasõjas) . Linna peaäritänavaks muutus Rüütli t., kuhu ehitati uusi kauplustega elamuid ja rekonstrueeriti vanu. 20. s. alguses täienes linnapilt hansa-gootika laadis ja mõõdukas juugendstiilis ehitistega. Elanikkond kasvas järsult: 1862— 63 oli linnas 6700, 1897 12 800, 1913 22 000 elanikku. 1913 oli linnas 1622 elumaja, asustatud ala hõlmas 1250 ha. — 1918—30 arendati P-t kui Eesti esindus-kuurorti ja maakonnalinna. Ehitati uus neoklassitsistlik supelasutus; kesklinna haljasvöö täienes skvääriga, millel L. Koidula monument (A. Adamson, 1929). Tööstuse areng oli aeglane, suurim ettevõte oli 1919 asutatud linavabrik Räämas. Arengut soodustas Pärnu— Lelle raudteeharu rajamine 1928. Eramualaks kujunes regulaarse tänavavõrguga planeeritud Raeküla. 1930. a-il ehit. P. kuurordi arengukava (O. Siinmaa) kohaselt mereranda funktsionalistlikus stiilis Rannahotell, kohvik-restoran «Rannahoone» ja suvepansionaat «Vasa». Levis 2- ja 3-korruseliste üürimajade ehitamine. Ühtlase kujunduslaadiga väikeelamute ansambel rajati Seedri t. «Endla» ja raudteejaama piirkonda kavandati linna ühiskondlik keskus (H. Arman, 1938), ehitati esinduslikud Põllumeeste Panga ja Eesti Panga hooned, samuti maakonnavalitsuse hoone (nüüd polikliinik). Nahksilla asemel valmis 1937 raudbetoonist kaarsild; sild ehitati ka Sauga jõele. 1934 oli linnas 3111 elamut, neist 10% kivist; valdav osa (84% ) hoonestusest oli ühe- või 1,5-korruseline. 1939 oli elanikke 21 900, saras hõlmas 2641,8 ha
II maailmasõjas purustati P. südalinn, varemeis oli ligi 50% vanalinnast, sh. 2/3 orduaegse linna alast. Taastamisperioodil koostatud generaalplaani (1946, arh. A. Soans) põhikontseptsiooniks oli linna arendamine kuurordina. Tagasihoidliku riikliku elamuehituse kõrval laienesid ühepereelamute rajoonid (Rääma, Ülejõe, Vana-P., Raeküla). 1956 ehit. purustatud kaarsilla asemele uus sild. Ehitustegevuse kesklinnas määras planeerimisprojekt (1952, H. Arman, M. Port, G. Sumovski), mille kohaselt varemetest puhastatud alal kavandati uus plaanistruktuur klassitsistlikel põhimõtetel ja avatuna jõele; linna uuelt keskväljakult O poole keskaegse kitsa Pika t. köhale rajati 40 m laiune Lenini pst. (nüüd Pikk t). Uue planeeringu elluviimisel lammutati mitme arhitektuurimälestise varemed (Nikolai kirik, nn. Elevandi ait jt.). Alustati 3-korruseliste sektsioonelamute (I korrusel kauplused) ehitamisest Vee ja Akadeemia t. äärde (arh-d A. Kotli ja S. Jõe); nende ja Rüütli ning Kuninga t. vahele loodi skväärid. Generaalplaani korrigeeriti uue tsoneerimisskeemiga 1962 (arh. V. Parker). 1960. a-d tõid olulist täiendust linna keskusse — ehit. L. Koidula nim. Draamateater (nüüd «Endla») ja postkontor. Lenini pst. (Pikk t.) hoonestati varem kavandatust lihtsustatumalt põhiliselt 3-korruseliste tüüpelamutega seeriast 1-317, Tallinna mnt. algus Ülejõel 4-korruseliste elamutega. 4—5-korruselisi tüüpelamuid ehit. ka kuurorditsooni Tammsaare pst. aarde ja käimistu kõrvale Riia mnt. kvartalis. Rääma N-ossa rajati 250 ha suurune tööstusrajoon (planeering 1969, laiendus 1981). Kitsa-rööpmeline raudtee rekonstrueeriti 1972 laiarööpmeliseks ning Papiniidu raudtee- ja maanteesilla valmimisel 1976 sai P. raudteeühenduse ka Riiaga. Linnavaliste transpordimagistraalide ühendamiseks kavandatud ringteest valmis Tallinna ja Riia mnt. vaheline põhiosa (Ehitajate tee). 1970. a-te alguses täiendati uue kesk-väljaku hoonestust (elamu kohvikuga «Vikerkaar» Vee t., rajooni täitevkomitee hoone); 1930. a-il linna ühiskondliku keskusena kavandatud piirkonda kunagise «Endla» teatrihoone köhale püstitati hotell «Pärnu». Keskaegse ja 17, s. lõpu tänavavõrgu säilitanud vanalinn arvati 1973 arhitektuurikaitsetsooniks. 1974 valmis uus generaalplaan (arh, H. Sepp), mille kohaselt elamuehitus kavandati põhiliselt 5-korruselisena, end. Riia ja Meriküla eeslinnas piirduti madala hoonestusega. Riia eeslinna ja Raeküla vahelise mereäärse Ranna elurajooni väljaehitamist alustati 1971 (I ehitusjärk — arh. P. Aarmann, II — arh-d O. Zemtšugov ja M. Palm). Elamurajooni teljeks on Riia mnt-ga paralleelne Mai t. Algul ehit. 5-korruseliste telliselamute grupid (tüüpproj. 1-318) ja kolm ridaelamut; 1980. a-ist on püstitatud 5-korruselisi suurpaneelelamuid ja plokksektsioontelliselamuid.. Sanatooriumi «Tervis» hoonetekompleksiga on kuurorditsoon laienenud jõesuudme poole, Raeküla-poolse laienduse esimese hoonena valmis 1985 APN-i puhkekodu (nüüd hotell «Strand»). P. paistab silma arvukate liigirikaste ja hästihooldatud parkide ning puiesteedega. Vanalinnas on 1970—80. a-il restaureeritud mitmeid ajaloolisi ehitisi.
(Eesti Arhitektuur)

Sisestatud: 05.02.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Muinsuskaitseala kaitsevöönd on jagatud kaheks osaks: vahetu kontaktala muinsuskaitseala ümber (kaitsevööndi osa 1) ja muinsuskaitsealale avanevad olulised vaated (kaitsevööndi osa 2).
Kaitsevööndi 1. osa eesmärgid on tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas ning muinsuskaitseala vaadeldavus piki ajaloolisi tänavaid.
Kaitsevööndi 2. osa eesmärk on tagada muinsuskaitseala vaadeldavus olulistest vaatepunktidest.
Piir on kujutatud kaardil muinsuskaitseala kaitsekorra lisas 1 ning interaktiivsel veebikaardil. Link veebikaardile on leitav eespool Linkide alajaotuses.

Sisestatud: 01.03.2006.

Aruanded


Samarokov, M. 2011. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Pärnu Muuseumi aidahoone elektritrassi rajamisel aadressil Aida tn. 3.
Möllits, S. 2011. Arheoloogiliste päästekaevamiste aruanne Lootsi põigus Pärnus.
Möllits, S. 2011. Arhoeloogiliste päästekaevamiste aruanne Rüütli tänava Õhtu ja Akadeemia tänava vahelisel lõigul.
Tamla, Ü. & Karro, K. 2011. Arheoloogilised järelvalvetööd Pärnus, Kuninga tn 5 keldris.
Vissak, R. 2011. Pärnu Hommiku tänava arheoloogiline järelevalve.
Möllits, S. 2011. Arheoloogiliste päästekaevamiste aruanne Pika tänava Akadeemia ja Vee tänava vahelisel lõigul.
Bernotas, R. 2010. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Pärnus. Aida 5 krundi ümbruses Aida, Põhja ja Hommiku tänavatel 2008-2009.
Bernotas, R. 2010. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Pärnu Keskväljakule rajatud jõulukuuse kaabli kaevises ja elektriposti aukude puurimisel.
Bernotas, R. 2010. Arheoloogilised fikseerimistööd Pärnus Hommiku tn. 2 Valge torni asulakohal.
Bernotas, R. 2010. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Pärnus Lai tn 7 krundil parkimismaja süvendis.
Piirits, P. 2010. Arheoloogilised järelevalvetööd Pärnus Rüütli tn 6 hoone juurde sidekapi paigaldamisel.
Piirits, P. 2010. Arheoloogilised uuringud Pärnus Lõuna tn. trasside rajamisel.
Piirits, P. 2010. Arheoloogilised järelevalvetööd Pärnus, Kuninga tn. 36 hoone rasvapüüduri rajamisel
Piirits, P. 2010. Arheoloogilised järelevalvetööd Pärnus Pikk tn 3 hoovipealse parkla rajamisel.
Piirits, P. 2010. Arheoloogilised järelevalvetööd Pärnus Lõuna tn 2A hoone vee-, kanalisatsiooni-, sadevete- ja soojatrasside rajamisel.
Piirits, P. 2010. Arheoloogilised järelevalvetööd Pärnus Kuninga 16 hoone täiendava seina vundamendisüvendi rajamisel.
Bernotas, R. 2009. Aruanne arheoloogilistest päästekaevamistest ja arheoloogilisest järelevalvest Pärnus Aida 5 krundil 2007. aastal.
Bernotas, R. 2009. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Pärnus Hospidali tänaval sidekanalisatsiooni laienduse kaevis 22.04.-29.04.2009.
Piirits, P. 2009. Arheoloogilised uuringud Pärnus Lai tn 11 parkla kommunikatsioonide rajamisel.
Piirits, P. 2009. Arheoloogilised uuringud Pärnus Vana-Sauga 52 kommunikatsioonide rajamisel.
Piirits, P. 2009. Arheoloogilised uuringud Pärnus Pühavaimu tn 20 hoone keldripinna süvendamisel, juurdeehitise vundamendi ja trasside rajamisel.
Piirits, P. 2009. Arheoloogilised uuringud Pärnus Lõuna tn 10/12 kanalisatsiooniühenduse rajamisel.
Piirits, P. 2009. Arheoloogilised järelevalvetööd Pärnus Pühavaimu tn 17 hoone keldrisse viiva trepisüvendi rajamisel.
Piirits, P. 2009. Arheoloogilised uuringud Pärnus Kuninga tn 32 alajaama ümbertõstmisel.
Piirits, P. 2009. Arheoloogilised uuringud Pärnus Lai tn 7 soojatrassi rajamisel.
Kaldre, H. 2009. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Pärnus, Lai tn 7. 30.10.2007-8.11.2007 ja 23.-24.01.2008.
Tvauri, A. 2009. Aruanne arheoloogilistest uuringutest Pärnus Õhtu 1 krundil 2009. aastal.
Vissak, R. 2009. Arheoloogilised uuringud bastionide Luna ja Venus ning nende vahel paikneva kurtiini alal Pärnus 2009. aastal.
Bernotas, R. 2008. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Pärnus Pikk tn 4 - Pikk tn 8 sidekanali kaevise laiendamisel.
Bernotas, R. 2008. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Pärnus Aida tn 5 krundil tehtud sadeveetrassi ja kanalisatsioonitrassi kaevises.
Bernotas, R. 2008. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest kaablitrassi ja alajaama süvendi rajamisel Pärnus Aida tn 5 objektil.
Bernotas, R. 2008. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Pärnus Aida 7 kaevatud soojatrassi kaevises.
Bernotas, R. 2008. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Pärnus Akadeemia tn 9 krundil tehtud sadeveetrassi kaevises.
Bernotas, R. 2008. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Pärnus Õhtu tänavale kaevatud elektrikaablitrassi kaevises.
Kriiska, A. 2008. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Pärnus Ringi tn 11.
Piirits, P. 2008. Arheoloogilised järelevalvetööd Pärnus Hospidali tn soojatrassi rajamisel.
Tvauri, A. 2008. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Pärnu vallikraavi suudmes soojatorustiku ehituse juures 2008. aastal.

Sisestatud: 23.08.2010.

Meedia


- artikkel " Pärnu muinsuskaitseala laiendamine viibib", Pärnu Postimees, 12.03.2005
http://www.parnupostimees.ee/140305/esileht/10054346.php
- artikkel "Muinsuskaitseala laieneb sel aastal", 05.08.2005
http://www.parnupostimees.ee/050805/esileht/uudised/10057842.php
- artikkel" Vana tehas Pärnu südalinnas kasvab äri-ja elumajaks"
http://www.parnupostimees.ee/061005/esileht/10059232.php
- artikkel "Pärnu muinsuskaitsealas lepiti kokku"
http://www.parnupostimees.ee/031205/esileht/uudised/10060622.php
- artikkel "Pärnu vana veetorn saab uhke välimuse"
http://www.epl.ee/artikkel/357441
- artikkel " Pärnu rekonstrueerib Jakobsoni pargi"
http://www.parnupostimees.ee/161106/esileht/10069290.php

-Rannahotelli kõrvale kerkib hotell
http://www.parnupostimees.ee/190706/esileht/10066234.php

-Rannasüda läheb ettevõtja Rein Kilgile
http://www.parnupostimees.ee/280606/esileht/uudised/10065653.php

-Ärihoone südalinnas jõuab täna sarikapeoni
http://www.parnupostimees.ee/280606/esileht/uudised/10065652.php

-Liina Hansen Muinsuskaitse müüdid ja tegelikkus
http://www.parnupostimees.ee/110707/arvamus/10076157.php

-Muinsuskaitseala jääb tornmajadeta
http://www.parnupostimees.ee/220807/paevateema/10077349.php

- Vanapargi allee – armu mitte surma! / Pärnu
http://www.parnupostimees.ee/311007/arvamus/10079558.php

-Linn ei anna Vanapargi alleele oma puid
http://www.parnupostimees.ee/311007/parnuparnumaa/10079542.php

-Pärnu 1875. aastal
http://www.parnupostimees.ee/050607/arvamus/10075232.php

-Olaf Esna Kui Pärnu turg oli silla otsas
http://www.parnupostimees.ee/121007/artiklid/10079038.php

- Nutikalt värvitud maju lisandub Pärnusse iga aastaga
http://www.parnupostimees.ee/070108/tarbija/10081423.php

- Pärnu kesklinna tänavalõik kaetakse klaaskatusega
http://www.epl.ee/artikkel/415931

- Pärnu vallikraav sillutatakse kümne miljoni krooniga
http://www.parnupostimees.ee/200308/parnuparnumaa/10083736.php

Pärnu Postimees 18.12.2013, Eno-Gerrit Linki artikkel "Vana muuseumihoone kaevati seest lahti"
http://www.parnupostimees.ee/2634704/vana-muuseumihoone-kaevati-seest-lahti

Sisestatud: 27.03.2008.