Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Võru vanalinna muinsuskaitseala
Mälestise registri number 27008
Registreeritud Muinsuskaitseala
Arvel 21.03.1995
Registreeritud 06.05.2002
Liigitus muinsuskaitseala

Inspekteerimised(27)

Seisund: halb

Inspekteerimise kuupäev: 23.05.16

Menetleja: Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor, Kersti Siim

Mälestise asukoha kirjeldus


Muinsuskaitseala koosneb Tamula järve ja Koreli oja vahel paiknevast ajaloolisest linnatuumikust, mis on rajatud 1785. aasta generaalplaani järgi.

Muinsuskaitseala hõlmab 37.2ha ala, mis piirneb Karja 40a krundi edelapiiriga, kruntide Karja 40a, 38a, 36, 34a, 34, 32a, 30a, 30 ja 28 loodepiiridega kuni Roosi 35 krundi lõunanurgani, Roosi 35 krundi kagu- ja kirdepiiridega kuni Roosi tänavani, Roosi tänavaga kuni Karja 22 krundi põhjanurgani, Karja 22 krundi kirdepiiriga kuni Karja 20 krundi läänenurgani, kruntide Karja 20, 18b, 18a, 18, 16 ja 14 loodepiiridega kuni Jüri 2 krundi edelapiirini, Jüri 2 krundi edelapiiriga Karja 14 krundi põhjanurgast edela suunas ja sama krundi loodepiiriga, viimati nimetatu mõttelise pikendusega üle Jüri tänava Jüri 3 krundi läänenurgani, Jüri 3 krundi loodepiiri ning kruntide Jüri 3 ja 5a kirdepiiridega kuni Karja tänavani, viimati nimetatute mõttelise pikendusega üle Karja tänava kuni Karja 9 krundi läänenurgani, Karja tänavaga kuni ristumiseni Väikese tänavaga, Väikese tänavaga ja selle mõttelise pikendusega üle Tartu tänava kuni Tartu 11 krundi loodepiirini, Tartu 11 krundi loode- ja kirdepiiriga, kruntide Tartu 11 ja 11a kagupiiridega, Tartu 11a krundi edelapiiriga kuni Tartu 13 krundi kagupiirini, kruntide Tartu 13, 15, 17 ja Mäe 1 kagupiiridega kuni Mäe tänavani, viimati nimetatute mõttelise pikendusega üle Mäe tänava, Mäe tänavaga kuni Lembitu 1 krundi idanurgani, kruntide Lembitu 1 ja 1a kagupiiridega ning viimase mõttelise pikendusega üle Jüri tänava kuni Jüri 18 krundi kirdepiirini, Jüri tänavaga kuni Vabaduse tänavani, Vabaduse tänavaga kuni Vabaduse 7 krundi põhjanurgani, kruntide Vabaduse 7 ja 7b kirdepiiridega, kruntide Vabaduse 7b ja Jüri 15a kagupiiridega kuni Jüri 17 krundi põhjanurgani, kruntide Jüri 17, 19, 21, 23, 25 ja 27 kirdepiiridega kuni Liiva tänavani, Jüri 27 krundi idanurka Liiva 5a krundi läänenurgaga ühendava mõttelise joonega, Liiva 5a krundi edela- ja kagupiiriga, kruntide Jüri 29 ja 31 kirdepiiridega, Jüri 31a krundi loode-, edela- ja kagupiiriga, kruntide Jüri 33b ja 35 kirdepiiriga ning Jüri 35 krundi kagupiiriga kuni Jüri 37 krundi põhjanurgani, kruntide Jüri 37 ja 39 kirdepiiridega kuni Petseri tänavani, Petseri tänavaga kuni Jüri 42 krundi lõunanurgani, kruntide Jüri 42, 40 ja 38 edelapiiridega kuni Liiva 9a krundi kagupiirini, Liiva 9a krundi kagupiiriga, Liiva 11a krundi kirde- ja loodepiiriga, Liiva 11 krundi edelapiiriga ja selle mõttelise pikendusega üle Liiva tänava, Liiva tänavaga kuni F. R. Kreutzwaldi 39 krundi kirdepiiri mõttelise pikenduseni üle Liiva tänava, F. R. Kreutzwaldi 39 krundi kirdepiiri ja selle mõttelise pikendusega F. R. Kreutzwaldi 41 krundi piirini, F. R. Kreutzwaldi 41 krundi loode- ja kirdepiiriga, kruntide F. R. Kreutzwaldi 43 ja 43b kirdepiiriga ning viimati nimetatu kagupiiriga kuni F. R. Kreutzwaldi 45a krundi põhjanurgani, kruntide F. R. Kreutzwaldi 45a, 47 ja 49 kirdepiiriga kuni Petseri 14 krundi põhjanurgani, Petseri 14 krundi loode- ja edelapiiriga kuni Petseri tänavani, Petseri tänavaga kuni F. R. Kreutzwaldi 60 krundi lõunanurgani, kruntide F. R. Kreutzwaldi 60, 58a, 56a, 56 ja 54 edelapiiridega ning viimati nimetatu mõttelise pikendusega F. R. Kreutzwaldi 52a krundi kagupiirini, kruntide F. R. Kreutzwaldi 52a ja 50, Liiva 17b, 19 ja 21 kagupiiriga kuni Vabriku tänavani, sellest punktist Liiva 23 krundi idanurka kulgeva mõttelise joonega, kruntide Liiva 23 ja 23a kagupiiridega ning viimati nimetatud krundi edelapiiriga kuni Liiva tänavani, Liiva tänavaga kuni Liiva 18b krundi edelapiiri mõttelise pikenduseni üle Liiva tänava, kruntide Liiva 18b ja Vee 31 edelapiiridega, Vee 29 krundi kagupiiriga, kruntide Vee 29, 27, 25, 23, 21 ja 19 kirdepiiridega ja viimati nimetatu mõttelise pikendusega Vabaduse 23 krundi kagupiirini, kruntide Vabaduse 23 ja 21 kagupiiridega ja viimati nimetatud krundi kirdepiiriga ning selle mõttelise pikendusega üle Vabaduse tänava, F. R. Kreutzwaldi 34 krundi loode- ja edelapiiriga, F. R. Kreutzwaldi tänavaga kuni F. R. Kreutzwaldi 19 krundi läänenurgani, F. R. Kreutzwaldi 19 krundi edela- ja kirdepiiriga, kruntide F. R. Kreutzwaldi 21 ja 21a edela-, kirde- ja kagupiiridega, kruntide F. R. Kreutzwaldi 23, 25 ja 25a kirdepiiridega ning viimati nimetatu pikendusega üle Vabaduse tänava, Vabaduse tänavaga kuni Vabaduse 17 krundi põhjanurgani, Vabaduse 17 krundi kirde- ja kagupiiriga, Vabaduse 17a krundi kagupiiriga, F. R. Kreutzwaldi 29 krundi kirdepiiriga, F. R. Kreutzwaldi 31 krundi loode- ja kirdepiiriga, kruntide F. R. Kreutzwaldi 33 ja 35 kirdepiiridega, kruntide Liiva 12, 12a, 10a ja Jüri 34 loodepiiridega, kruntide Jüri 32a, 32, 30 ja 28 edelapiiridega, Vabaduse 15 krundi kagu-, edela- ja loodepiiriga, Vabaduse 10 krundi edelapiiri mõttelise pikendusega üle Vabaduse tänava, kruntide Vabaduse 10, Jüri 24 ja 22c edelapiiridega ning viimati nimetatud krundi loodepiiriga, kruntide Jüri 22b, 20, 20a, 18a ja 18 edelapiiridega ning viimati nimetatud krundi loodepiiriga, Jüri 16 krundi edelapiiriga kuni Tartu tänavani, sellest punktist üle Tartu tänava Jüri 14 krundi lõunanurka kulgeva mõttelise joonega, viimati nimetatud krundi edelapiiriga, kruntide Katariina allee 1, 3 ja 5 kagupiiridega, Tartu 42 krundi kirdepiiri ja selle mõttelise pikendusega üle Tartu tänava, Tartu tänavaga kuni Tartu 35 krundi põhjanurgani, Tartu 35 krundi kirde- ja kagupiiriga ning F. R. Kreutzwaldi 15 krundi kagupiiriga kuni F. R. Kreutzwaldi tänavani, seda punkti üle F. R. Kreutzwaldi tänava F. R. Kreutzwaldi 20 krundi idanurgaga ühendava mõttelise joonega, F. R. Kreutzwaldi 20 krundi kagu- ja edelapiiriga ning F. R. Kreutzwaldi 18 krundi edelapiiriga kuni Tartu tänavani, Tartu tänavaga, F. R. Kreutzwaldi tänavaga, Katariina alleega, Kalevipoja tänavaga ja Karja tänavaga kuni Karja 40a krundi lõunanurgani vastavalt muinsuskaitseala plaanile.
Kaitsevöönd hõlmab ~84ha.

Sisestatud: 18.01.2008.

Mälestise ajalugu


Linna kujunemisest.
Rajati 1784 kreisikeskuseks (esialgu määrati uue kreisi keskuse asukohaks Vana-Koiola). Esimene linnaplaan kinnitati 1785. Sarase suurus oli 307 ha, see eraldati end. Võru mõisa maast. Linna looduslikeks piirideks olid Tamula järv, Võhandu jõgi, Kordi oja ja Võru-soo, nende vahele planeeriti rist-tänavatega regulaarlinn, milles oli 16 kvartalit kokku u. 85 krundiga. Peatänav oli Georgi (Jüri) t., sellega ristuvad Katariina pst., Tartu ja Aleksandri (Koidula) t. viisid järve aarde. Kõik nad lähtusid 4-nurksest turuplatsist; viimase ebasümmeetrilise asukoha linna plaanis määras end. mõisa härrastemaja, millest sai linna esimene haldushoone (alates 1804 koolimaja). Juba 1784 anti hoonestamiseks välja esimesed 40 krunti, neist 32 olid määratud käsitöölistele. Kuuele kaupmehele, apteekrile ja trahteripidajale eraldati suuremad krundid turuplatsi ja Katariina pst. ääres. Nõlv Koreli oja taga (nn. Nöörimaa) mõõdeti kodanike aiamaaks. Majade ehitamiseks anti tasuta metsamaterjali ja maksusoodustusi, mis end õigustasid: 1785 oli linnas 61 elanikku, 1797 juba 242; välja oli antud 53 krunti, valmis oli 20 elumaja, sh. kaks kivist. Elamud olid enamasti poolkelpkatusega, mis linnasüdames kaeti katusekivide, äärealal laastudega. Hooned olid pikad ja kitsad, paiknedes valdavalt pikiküljega tänava ääres. Linna arhitektuurseteks aktsentideks kujunesid kirikud: luteriusu kirik turuplatsi serval (1793) ja ap.-õigeusu kirik sellest O-s (1806). Esimene haiglahoone Karja t valmis 1827 ja esimene linna vaestemaja avati 1833. 1838 rajati Katariina pst.
lõppu järve aarde linnapark. Hoonestusala laienes Võrusooga külgneval alal Paju t-ni ning NW-s Roosi t-ni. Tamula äärde Unna SO-osasse rajati nn. Juudi park. Sajandi keskel kujunes V-st kohalikku tähtsust ületanud hariduskeskus. Linnas oli neli kooli 199 õpilasega. 1832-66 tegutsenud H. Krümmeri poeglastekoolile kuulus linna suuremaid kivihooneid Riia (Kreutzwaldi) t. (lammutati 1970. a-tel). 1881 oli elanikke 2697. E.-J.S. -1889 sai V. raudteeühenduse Valga ja Pihkvaga, see soodustas väiketööstuse (lina-, puidu- ja nahatöötlus) arengut. Rdt.jaama piirkonda tekkis omaette alevik. Rdt. taga asusid linna käimistud ja samasse rdt. äärde ehitati hiljem sõjaväe kasarmukompleks (nüüd Kuperjanovi üksikpataljoni Taara kasarmud). 1897 rajati linna SO-ossa püritusepuhastuse vabrik ja 1901 tärklisevabrik ,,Greif . Ehitama hakati suuremaid 2-korruselisi puidust ja tellisest üürimaju. Turuplatsi äärde püstitati u. 1900 tuletõrjehoone (J. Rattus). 1901 valmis mängu-ja lauluseltsi ,,Kannel" maja Liiva t. 1913 oli V-s 4800 elanikku ning 882 elamut; sarasest oli hoonestatud 662 ha. - Vabariigi ajal arenes V. ääreala maakonnalinnana, kuhu ei tekkinud suuremaid ettevõtteid. 1921-30 tegutses V-s Eesti kultuuriloos silmapaistvat osa etendanud Võru Õpetajate Seminar, mille käsutada olnud koolihoone turuplatsi ääres oli tuntud nn. Valge Majana. 1920. a-te suuremaid uus-ehitisi oli tarvitajate ühisuse ,,Põllumees" 4-korruseline hoone Jüri t. Linnas valitsenud korterikriisi pidi leevendama linna poolt Karja t. ehitatud väikekorteritega elamu (1923). Samal ajal ehitati ka 3-toaliste korteritega 2-korruselisi puidust elumaju Karja ja Paju t. End. Krümmeri pansioni krundil Tartu t. valmis 1926 linna lasteaia hoone. 1920 asutatud Võru Linatööstuse Ühisus rajas end. piiritusetehase hoonesse toori viinavabriku. Tartu-Petseri rdt. ehitamine 1929-31 mõjutas Võru maakonna NO-osa majanduslikku arengut, ent Võrut läbiva Valga-Petseri rdt. osatähtsus vähenes. Looduslikud tingimused võimaldasid V-s ja selle lähistel arendada puhke-ja turismimajandust, millele 1930. a-il hakati suuremat tähelepanu pöörama. Suvitus-ja puhkekohaks hakkas kujunema Kubija järve piirkond. Ka elamuehitus elavnes. Haiglakompleksi Karja t. ehitati 1933 uus 2-korruseline haiglahoone. Linna peaväljakule kerkisid esinduslik maavalitsuse hoone (arh. H. Kuvasto, 1937) ja pangamaja (arh. A. Soans, 1938). Linnaga liideti 1937 Nöörimaa, Võrusoo, rdt. jaama piirkond koos kasarmutega ning osa Kubija järve ümbrusest, kokku 686 ha. Linna saras hõlmas nüüd 992 ha; elanikke oli 1940 u. 6500. - II maailmasõjas põles V. südalinnas mitu kvartalit, hävis u. 90 maja. Esimene generaalplaan valmis 1945 (arh. H. Kuvasto). Alguses taastati linna ärikeskuse hooned kauplustega allkorrusel. Nagu teisteski linnades, ehitati ka V-s esimestel sõjajärgsetel a-tel rohkesti ühepereelamuid: kesklinna Tamula järve äärde Vee ja Roosi t, VõrusooIe, tellisetehase juurde Liitvasse (liideti linnaga 1950) ning ka Kubija järve piirkonda. Suuremad uusehitised linna keskosas olid üleliiduliste tüüpproj-de järgi ehitatud koolimaja Pioneeride (Vabaduse) t. (1955) ja saun Mäe t. (1957). Linna suurimaks ettevõtteks kusjuures 1958 asutatud gaasianalüsaatorite tehas Tamula järve SO-kaldal end. piiritusevabriku hoones, millele lisandusid uued korpused. Ajaloolise linnaterritooriumi servas asunud vana tapamaja laiendati lihakombinaadiks, end. parkalitöökojast sai Tartu NJK tsehh. Ehitustegevuse
elavnemisega 1950. a-te lõpus ehitati mitmele poole 2-korruselisi elamuid, 1960. a-test ka 3-ja 4-korruselisi elamuid tüüp-proj. 1-317 järgi. Sealhulgas ka linna südamesse end. turuplatsi lähedusse ning tollasele Lenini, nüüd Jüri ja Tartule. Sama seeria kauplus-elamu ääristab ka uut väljakut, mis rajati Jüri ja Lembitu t. vahelisse kvartalisse. 1962 valmisid väljaku servas tüüpproj. järgi ehitatud veetornelamu ning kauplus-restoran. Väljaku vastasküljele püstitati 1967 samuti kordusproj. järgi haldushoone. Alates 1968 ehitati V. kesklinna SO-servale 5-korruselisi seeria 1-318 tellis-ja suurplokkelamud. Linna teine generaalplaan valmis 1971 (ei kinnitatud) ja kolmas eelmise korrektuurina 1974 (arh. R. Riit-saar). Edaspidi ehitati paneelmaju põhiliselt ajaloolise linnaterritooriumi ja rdt. vahele Võrusoo mikrorajooni (planeerimisproj-d 1982 ja 1986, arh. T. Nigul). Üksikuid suuri kortermaju ehitati ka Kreutzwaldi t. äärsetesse kvartalitesse. 1970.-80. a-il valmis mitu ühiskondlikku hoonet: polikliinik Jüri t., spordihoone (end. Krümmen koolimaja kohal) ja sellega liituv muuseumihoone. Viimase suurema ühiskondliku hoonena valmis 1991 Seminari väljakut kujundav teenindusmaja (arh-d J. Huimerind, H. Keslerjt.).
( O. Kotsenovki, Eesti Arhitektuur)

Sisestatud: 05.02.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Muinsuskaitseala kaitsevöönd koosneb muinsuskaitsealaga külgnevatest aladest, mis väljastpoolt piirnevad Roosi tänava mõttelise pikendusega Tamula järve kaldajooneni ja Roosi tänavaga kuni Roosi 1 krundi põhjanurgani, kruntide Roosi 1 ning Väike 14, 12, 12a, 10, 8, 6, 4, 2 ja Tartu 20 kirdepiiriga, Tartu tänavaga kuni Jõe tänavani, Jõe tänavaga kuni Vabaduse 4b krundi loodepiirini, Vabaduse 4b krundi loode- ja kirdepiiriga, Vabaduse tänavaga kuni Vabaduse väljakuni, Vabaduse väljaku kirdepiiri ja selle mõttelise pikendusega Oja tänavani, Oja tänavaga kuni Uue tänavani, Uue tänavaga kuni Petseri tänavani, Petseri tänavaga ja selle mõttelise pikendusega Tamula järve kaldajooneni ja Tamula järve kaldajoonega kuni selle lõikumiseni Roosi tänava mõttelise pikendusega.

Sisestatud: 23.02.2006.

Meedia


- artikkel "Linnavalitsus jättis muinsuskaitseametile ettepanekud tegemata"
http://vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=3419

- artikkel "Veiderdamine"
http://vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=3415

- artikkel " Riik nõustus muinsuskaitseala vähendamisega
http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=3895

- artikkel "Katariina allee tulevik kaalukausil"
http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=5628

- artikkel "Räsitud Katariina alleed ootab harvendusraie"
http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=6011

- artikkel " Kuidas alleetöödega edasi minna"
http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=6008

- artikkel "Metsapealinn Võru lõi vanale alleele sae selga"
http://www.lounaleht.ee/index.php?l=230&n=2183&p=1

- "Suuri puid ei asenda miski"
http://www.vorumaateataja.ee/?a=uudised&b=6308

- Võrus paljastus arhitektuuriharuldus – mantelkorsten
http://www.lounaleht.ee/?l=248&n=2423&p=1

Sisestatud: 10.01.2008.