Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Viljandi vanalinna muinsuskaitseala
Mälestise registri number 27010
Mälestise tüüp Muinsuskaitseala
Mälestise liik muinsuskaitseala
Arvel 31.03.1995
Registreeritud 06.05.2002
X-koordinaat 593614.27
Y-koordinaat 6470142.84
Ava kaardil

Asukoha kirjeldus


(1) Muinsuskaitseala koosneb Valuoja suudmest lääne poole jäävast Huntaugu muinasasula alast ning ajaloolisest linnatuumikust koos ordulinnuse alaga ja neid ümbritsevast hilisema linnatuumiku alast koos Viljandi järveni laskuva nõlvaga.

(2) Muinsuskaitseala hõlmab 107 ha ala, mis piirneb mõttelise joonega Valuoja Viljandi järve suubumise kohast 255 m lääne suunas ja pöördub seal täisnurga all põhja suunas kuni lõikumiseni Huntaugu tänavaga, sellest lõikumiskohast kulgeb piir mööda mõttelist joont kuni Hariduse tänava ja Valuoja lõikumiseni, mööda Hariduse tänavat kuni Vaksali tänavani, mööda Vaksali tänavat kuni Kaalu tänavani, mööda Kaalu tänavat kuni Turu tänavani, mööda Turu tänavat kuni Tallinna tänavani, mööda Tallinna tänavat kuni C. R. Jakobsoni tänavani, mööda C. R. Jakobsoni tänavat kuni Koidu tänavani, mööda Koidu tänavat kuni Posti tänavani, mööda Posti tänavat kuni Mäe tänavani, mööda Mäe tänavat kuni Tartu tänavani, mööda Tartu tänavat kuni Aasa tänavani, mööda Aasa tänava mõttelist pikendust kuni lõikumiseni Viljandi järve kaldajoonega ja mööda Viljandi järve kaldajoont kuni Valuoja suudmeni.
Kaitsevöönd pindala on ~80ha.

Sisestatud: 18.01.2008.

Ajalugu


Viljandi linn paikneb Sakala kõrgustikul Viljandi ürgoru järveäärsel N- ja NW-veerul ning pervel. Ala liigendavad Valuoja ja Uueveski (Kosti) oja org ning arvukad orud Lossi-mägede piirkonnas. On tekkinud kahe muinasaegse liiklussoone — N—S-suunalise kaugtee ja Pärnu—Peipsi veetee ristumiskohale. Muistse linnuse kõrvale kujunes ilmselt ka muinasasula. (arheoloogid on selle leidnud Huntaugul). Pärast Sakala lõplikku alistamist ja V. ordulinnuse rajamist arenes seal linna tüüpi asula, mis 13. s. III v. sai Riia linnaõiguse (esmamainitud 1283). Raadi mainitakse esmak. 1369; 14. s-st kuulus V. Hansa liitu. Linnusest N pool Viljandi ürgoru pervel kujunes kolmest küljest ringmüüriga ümbritsetud trapetsikujulise põhiplaaniga u. 100 krundiga linn (10,2 ha). Selle pikiteljeks oli linnusevärava juurest Tartu väravani kulgev Lossi t., millest O poole jäi turuplats (tänap. Johan Laidoneri pl.). Sealt W suunas kuni Riia väravani moodustus risttelg — Storke (Kauba) t. Riia värava juurest algas ka linnuseväravate ette kulgev Pikk t.r mille jätk viis linnamüüri SO-osas oleva värava kaudu järve äärde. Turuplatsi O-küljel paiknes kirik surnuaiaga, S-küljel raekoda ja kool (?); linna SW-nurgas linnamüüri ääres frantsisklaste klooster. Linnasarase ja eeslinnade kohta täpsed andmed puuduvad, seal paiknesid ka Antoniuse, Eliisabeti, Katariina ja Jeruusalemma kabel. — Liivi sõjas 1560 vallutasid linna venelased; piiramisest ja sellega kaasnenud tulekahjust säilis 5—6 maja. Jam Zapolski rahuga 1582 läks V. Poola võimu alla, saades staarost-konna keskuseks. Sajandi lõpus oli seal u. 50 elamut, neist pooled puust. Järgnevates Poola— Rootsi sõdades käis V. korduvalt käest kätte ning hoonestus hävis pea täielikult. 1622 või 1623 läks Rootsi võimu alla. Linn minetas oma Õigused ja allutati V. mõisale. 17. s. jooksul jäi kiratsevaks aleviks 42— 43 kinnistu ja u. 50 kodanikuga. Põhjasõja ajal sai taas kannatada. 1708 läks Vene valdusse, mis ei toonud aga muutust tema juriidilisse seisundisse. 1760 loendati vaid 45 puumaja. — V. tõus algas 18. s. viimasel kolmandikul; 1770 toodi linna nn. Pärnu kreisi maakohus, 1783 muudeti V. aga kreisilinnaks. Linn vabanes mõisa alt ja sai taas omavalitsuse. Nüüd pandi alus linna praegusele hoonestusele. Esialgu hõlmas linn ainult kesk-aegse territooriumi, kus põhiosas oli säilinud vana tänavavõrk. Linnapildis domineeris turuplats esindusliku kohtu-hoone (1770, hiljem kool) ja apteegiga; vahetus läheduses oli raekoda. Linna territooriumi laienemist takistasid esialgu ümbritsevad mõisamaad. 1789 saadi mõisalt juurde territoorium linnast N pool ( tänap. Tartu, Posti ja Jakobsoni t. piirkond), mis planeeriti regulaarse tänavavõrguga 50 krundiks. Ala hoonestati põhiliselt 19. s. Sajandi esimesel poolel kasvas linn hoonestuse tihendamise teel. Kui 1774 oli hooneid 48 (neist 2 kivist), siis 1821 juba 146 (10 kivist) ning 1858 192 (11). 1810 oli linnas 1057 elanikku, 1858 juba u. 2200. Domineerisid ühekorruselised puumajad, paljud neist mantel-korstnaga. Järkjargult paranes ka heakorrastus: 1821 olid kesklinna tänavad ja platsid sillutatud, eeslinnades olid ühepoolsed kõnniteed. K.A. — 18. s. lõpus kehtestatud linnapiir püsis kuni 1919, linna saras oli Eesti linnade väiksemaid (86,9 ha). 19. s. tekkisid väljapoole linna piire aguli tüüpi puithoonestusega eeslinnad: Viljandi järve ürgoru veerule Tartu mnt. äärde Kivistiku ehk Tartu eeslinn (ka Kelmiküla] V. mõisale kuulunud maale ning seejärel linnast W-s Pärnu mnt. ja Kirikumõisa tee vahele Kantreküla köstrimaal. Viimati nimetatud suuna arhitektuurilise dominandina ehitati Pauluse kirik (1866). Uuslinn laienes O suunas Veski (Jakobsoni) ja Uue t. pikendusel. Sinna püstitati linna ühe suurema ehitisena Liivimaa Maagümnaasiumi hoone (1877) ning rahvusliku liikumise ajal asutatud Viljandi Eesti Põllumeeste Seltsi hoone (1882). Kroonuliku uusrenessansi stiilis ehitati 19. s. lõpus Uuslinna kohtumaja. Linnaga külgnevale alale Tallinna ja Vaksali t. aarde, kus olid kõrtsihoone ja hobupostijaam, ehitati sajandivahetusel ap. Õigeusu puukirik. 19. s. II p, vältel linnaelanikkond enam kui kahekordistus (1898 — 4284 in.). 19. s. lõpp ja 20. s. algus olid majandusliku elavnemise ajaks, arengut soodustas kitsarööpmelise raudtee ehitus: 1898 Mõisakülani ja 1900 Tallinnani. Oluliselt elavnes ehitustegevus. 1890 asutatud tuletikuvabrik viidi 1904 praegusesse asukohta raudteejaama lähedusse, kuhu tekkis teisigi uusi ettevõtteid. Järve oru veerule ehitati tapamaja ja elektrijaam. Saj andi alguses valmisid Eesti Käsitööliste Abistamise Seltsi hoone (1903) ja mitmed esinduslikud villad. Oma hoone valmis 1869 asutatud Laulu ja Mängu Seltsile «Köit» Veski (Jakobsoni) t. Ehitati ka mõned suuremad äriruumidega üürimajad, miile arhitektuuris on põimunud neo-renessanss ja -gootika, mitmed iseloomuliku tornilaadse ärkliga. 20. s. alguses omandas linn tähtsust puhkekohana. Korrastati järveäärset, raekoja taha järveoru nõlvale rajati trepistik (Trepimägi) ja püstitati mitmed suviti väljaüüritavate tubadega villad. Linna ärikeskuseks kujunesid vanalinnaga külgnev Tartu t. lõik, Lossi t. kuni Posti t. ning Tallinna t. alguse mõlemad küljed. 1913 oli linnas 367 elamut ja 8448 elanikku. — 1919 liideti V-ga senised mõisamaad, sealhulgas eeslinnad (Kivistiku, Kantreküla). Linna saras suurenes 154 ha-ni. 1922 alustati arh, E. Habermanni proj. järgi linnast S pool Uueveski oja ja Valuoja oruga piiratud alal radiaal- ja kaartänavatega Uueveski aedlinna hoonestamist. Ehitati peamiselt 1,5-korruselisi kahe korteriga elamuid, ta mõned kaksik- ja üksikud 2-korruselised üürimajad. 1925 laiendati linna sarast 851,2 ha-ni. 1920. a-il valmis kaks koolimaja; end. arestimaja rekonstrueeriti haiglaks, end. kroonuehitised vanalinnas tuletõrjehooneks, selle torn sai aktsendiks kesklinna siluetis. Jätkus puhkekohtade korrastamine: järve äärde rajati staadion ja Uueveski ojale basseinid. Pargiks kujundavatele Lossimägedele rajati uus pääs Lossi t. poolt nn. Varese sillaga üle vallikraavi. Linna uueks peaväljakuks kavandati end. mõisapargiga külgnev ala Vaksali t. ääres, kuhu 1926—28 ehitati pangahoone. Ühe esimesena Eesti väikelinnadest koostati V-le 1929 üldplaan (arh. A.. Soans). Linna territooriumi suurendati 1011 ha-ni: Valuoja orust W poole kavandati Paala aedlinn ja raudteega külgnejale Kantremaale tööstustsoon. Turg viidi vanalinnast Valuoja oru kaldale Jakobsoni t. algusse. Üheks esimeseks funktsionalistlikus stiilis ühiskondlikuks ehitiseks Eestis oli V. uus raekoda (1931, rekonstr. vanast raekojast). Lossipark täienes samal aastal Tarvastust toodud rippsillaga. Paala linnaosa hoonestamist alustati 1935, vastavalt projekti nõuetele pidi selle südamikus püstitatama vaid 2-korruselisi elamuid; enne sõda jõuti hoonestada u. 1/3 linnaosa territooriumist. Funktsionalistlikke väikeelamuid ehitati ka Uueveski jt. linnaosades, ehitati ka 2—3-korruselisi üürimaju. 1930. a-te esinduslikemaks suurehitiseks sai hotell «EVE» linnasüdames Tartu ja Lossi t. nurgal. Uue peaväljaku aarde kavandatud teatri ehitust ei jõutud aga alustada ning maakonnavalitsuse haldushoonest valmis vaid vundament. Elamute arv suurenes 1922—34 u. 1,5 korda. 1939 oli elanikke 12 820. — II maailmasõjas hävis tules mitu vanalinna kvartalit, põles maha mitu ühiskondlikku hoonet. Esimestel sõjajärgsetel aastakümnetel ehitati 1947 koostatud ja 1950 täpsustatud generaalplaani (arh. A. Soans) järgi. Väheseid 2—3-korruselisi elamuid püstitati Leola t. piirkonda, kaks 3-korruselist elamut ka vanalinna. Vabaduse platsi ääres taastati haldushoonena sõjas põlenud pangahoone (1948, tugevasti lihtsustatud ilmel). Väljaku lähedusse Vaksali t. äärde enne sõda maakonnavalitsuse hoone jaoks rajatud vundamendile ehitati uusklassitsistlik sammasportikusega spordihoone (1954, arh. I. Jaanus). Mõisaparki kavandatud kultuurikeskusest valmis laululava. 1954 taastati ka hoone Tallinna t. ääres, kus enne sõda oli teater «Ugala» (arh. J. Fuks).
Vanalinna sõjas hävinud hoonestusega kvartalite kohale rajati skväärid, Tartu ja Lossi t. nurgale kavandatud Keskväljaku äärde ehitati kino «Rubiin» (1965, tüüpproj., sidus arh. R.-L. Kivi). Järveäärne puhke- ja sporditsoon täienes 1960. a-te alguses spordiühingu «Kalev» spordihoonega, mis ehitati ümber vanast tapamajast, uuendati ka staadion ja mänguväljakud. 1974 valmis V. generaalplaani korrektuur (arh-d M. Meelak, M. Port, E. Aurik, Ü. Stöör).
Linna peaväljakuks kujunenud Vabaduse platsi (tollal Nõukogude väljak) hoonestus täienes 1970.—80. a-il haldushoonega (1978, arh. R. Mändmaa) ja EKP rajoonikomitee hoonega (1981, kordusproj. arh. M. Penjam
(O.Kotšenovski, Eesti Arhitektuur)

Sisestatud: 07.05.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Muinsuskaitseala kaitsevöönd koosneb muinsuskaitsealaga külgnevatest aladest, mis väljastpoolt piirnevad Kaalu tänava mõttelise pikendusega Turu tänavast C. R. Jakobsoni tänavani, C. R. Jakobsoni tänavaga kuni Savi tänavani, Savi tänavaga kuni Uku tänavani, Uku tänavaga kuni Tallinna tänavani, Tallinna tänavaga kuni Uue tänavani, Uue tänavaga kuni Tartu tänavani, Tartu tänavaga kuni ristumiseni Uueveski ojaga ja Uueveski ojaga selle Tartu tänavaga ristumise kohast kuni Viljandi järve kaldajooneni.

Sisestatud: 09.02.2007.

Aruanded


Tvauri, A. 2011. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Viljandis Munga 4 krundil Puukuuri tulemüüri vundamendisüvendi kaevamise juures 30. mail 2011. aastal.
Bernotas, R. 2010. Aruanne arheoloogilisest järelvalvest Viljandis Arkaadia aed 4 / Väike-Turu 8a trasside kaevamisel ja pinnase koorimisel.
Piirits, P. 2010. Arheoloogilised järelevalvetööd Viljandis Ranna pst 1 hoone vundamendisüvendi rajamisel.
Lõhmus, M. 2010. Arheoloogiline järelevalve Viljandi vanalinna muinsuskaitsealal (reg nr 27010) Raepargis 30.mail 2009. aastal.
Bernotas, R. 2009. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Viljandis Ranna pst 1 elektrikaablitrassi kaevise kaevetöödel.
Piirits, P. 2009. Arheoloogilised järelevalvetööd Viljandis tennisehalli vundamendikaevendi rajamisel.
Tvauri, A. 2009. Aruanne arheoloogilistest kaevamistest Viljandis Lossi 21 hoone (endine kino „Rubiin“) idaküljel 2009. aastal.
Tvauri, A. 2008. Aruanne Viljandi keskaegse linnamüüri arheoloogilisest uuringust Trepimäe tänava lõunaküljel 2007. aastal.
Bernotas, R. 2008. Aruanne arheoloogilistest eeluuringutest Viljandis Linnu tn 4, Uue Kunsti Muuseumi ehitatava juurdeehituse territooriumil.
Bernotas, R. 2008. Aruanne arheoloogilisest järelvalvest Viljandis Ranna pst 6 pinnase puurimisel tekkinud puurpinnase vaatlusel.
Valk, H. 2008. Aruanne arheoloogilistest uurimistöödest Viljandi ordulinnuse varemetes „Villu keldris“ 2008. a hilissügisel.
Piirits, P. 2008. Arheoloogilised uuringud Viljandis Tallinna mnt – Lossi tn 21 trasside rajamisel ja linnamüüri väljapuhastamisel.
Piirits, P. 2008. Arheoloogilised järelevalvetööd Viljandis Tartu tn 1A – Arkaadia tee soojatrassi rajamisel.
Piirits, P. 2007-2008 Arheoloogilised järelevalvetööd Viljandis Ranna pst madalpingetrassi rajamisel.
Rannamäe, E., Roog, R., Smirnova, M., Valk, H. 2007. Aruanne arheoloogilistest kaevamistest Viljandi Suusahüppemäel 2007. aastal.
Tvauri, A. 2007. Aruanne arheoloogilisest järelevalvest Viljandis Trepimägi 3 hoone veevärgi ehitusel.
Lillak, A.& Valk, H. 2007. Aruanne Viljandi Pika tänava ja Ranna puiestee veetrassi paigaldamise järelevalvest 9.-11.10.2006.
Haak, A. & Pärnamäe, L. 2003. 2003. aastal Viljandi ordulinnusel toimunud arheoloogiliste kaevamiste aruanne.
Haak, A. & Eller, K. 2002. Aruanne arheoloogilistest väljakaevamistest Viljandi ordulinnusel 2002. aastal.

Sisestatud: 23.08.2010.

Meedia


- artikkel " Tellisahi jääb ärimaja keldrisse"
http://www.sakala.ajaleht.ee/071005/esileht/5018008.php

- Parginimed muutuvad ajas
http://sakala.ajaleht.ee/140306/esileht/5020177_1.php

- Legendihõngulist hoonet ootab lõpp
http://sakala.ajaleht.ee/161106/esileht/5023584.php

-Hävitatud kunsti ei ole võimalik taastada
http://www.sakala.ajaleht.ee/110906/esileht/artiklid/5022651.php

- Viljandi raekoja tornikell lõi taas jaanipäeva
http://sakala.ajaleht.ee/260607/esileht/uudised/5027251.php

-Viljandil on kavas vanalinna eripära rohkem esile tuua
http://www.sakala.ajaleht.ee/081107/esileht/5029733.php

-Linn jagas restaureerijatele preemiaid
http://www.sakala.ajaleht.ee/301007/esileht/5029507.php

- Linnavalitsus aitab vanade majade taastajaid
http://www.sakala.ajaleht.ee/230108/esileht/uudised/5031228.php

Sakala 10.03.2015, Marko Suurmägi "15 oksjonit läbi teinud maja müügist loobuti sootuks"
http://www.sakala.ajaleht.ee/3117075/15-oksjonit-labi-teinud-maja-muugist-loobuti-sootuks

Sisestatud: 28.01.2008.