Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Kuressaare muinsuskaitseala
Mälestise registri number 27011
Mälestise tüüp Muinsuskaitseala
Mälestise liik muinsuskaitseala
Arvel 31.03.1995
Registreeritud 06.05.2002
X-koordinaat 410786.26
Y-koordinaat 6457703.86
Ava kaardil

Asukoha kirjeldus


Kuressaare muinsuskaitseala moodustavad kesk- ja uusaegne linnus-kindluse kompleks, seda ümbritsev Lossipark ja nendega külgnev vanalinna ja eeslinnade ala. Ajaloolises linnatuumikus on võimalik tunnetada linna ajaloo erinevaid etappe hoonestuse ja erinevate linnaruumi elementide kaudu.

Sisestatud: 17.01.2008.

Ajalugu


Kuressaare linna ajalugu algab keskaegse linnuse juurde tekkinud asulast. Kuressaare piiskopilinnuse juurde tekkinud asulat on esmakordselt mainitud 1427. aastal ent selle suuruse ja ilme kohta on endiselt vähe teavet. Kuressaare sai linnaõigused 1563. aastal. 17. sajandiks oli linnasüda omandanud tänaseni äratuntava kuju, mis on ühest küljest piiratud linnus-kindluse ja merega ning mis põhjaosas Kohtu ja Garnisoni tänavate sihis kaheks hargneb. Põhjasõja ajal hävis suur osa varasemast hoonestusest ent selle järel taastati linn varasemal tänavavõrgul.
18. sajandil kui Kuressaare muutus Saaremaa kreisi keskuseks rajati mitmed klassitsistliku fassaadikujundusega kivihooneid. Nende rohkus ja ilme eristavad Kuressaaret teistest ajaloolistest linnasüdametest Eestis ning moodustavad muinsuskaitseala ühe varasema ja väärtuslikuma hoonestuskihistuse. Kuressaare oli kuni 19. sajandi algupooleni väike madala hoonestusega linn, mis külgnes mere pool linnus-kindluse ja sadamaga ning oli maa pool ümbritsetud karja- ja põllumaadega.
Suured muutused Kuressaare arengus tõi 19. sajandi keskpaik, kui avastati linnalähedase Suurlahe muda raviomadused. Linnus-kindlust ümbritseva endise esplanaadi alale rajati park ja puiesteed, säilitades bastionid ja vallikraavi. Kuurorti arenedes ehitati linnatuumiku alale hulk suvitusmajasid. Sel perioodil hoonestati Uue tn ja UusRoomassaare tänavate ümbrus. Tüüpiline oli lisaks tänava äärsetele elamutele ka õuemajade rajamine, et suurem maja hooajaliselt suvitajatele rentida. 1920.-30. aastatel jätkati linna äärealadel peamiselt väikeelamute rajamist ning linna keskele kerkisid üksikud suured funktsionalistlikud hooned – leivatehas, ametikool ning algkool.
Pärast II maailmasõda jätkus individuaalelamute ehitamine varasemalt planeeritud kvartalitesse. 20.sajandi keskel ja teisel poolel rajatud üksikud stalinistlikud hooned ning modernistlikud korterelamud paigutati enamasti ajalooliste kvartalite tühjadele aladele või sõjas hävinud hoonete kohale. Varasemast arhitektuurist selgelt eristuvad ning mahult suuremad hooned paiknevad enamasti üksikute rühmadena avaldamata olulist mõju varasema hoonestusega tänavalõikudele. 1960ndatel kavandati Kuressaare linnasüdamesse ulatuslikke läbimurdeid, uusi tänavaid ja vanade tänavasihtide laiendamist. Kuressaare vanalinna kaitsetsooni loomine 1973. aastal välistas suure osa kavandatust ning edasiste muudatuste kavandamisel lähtuti vanalinna kui väärtusliku tervikstruktuuri säilitamisest. Muinsuskaitseala kehtestamise järel loodud hoonestuses annab tooni postmodernistliku arhitektuuriga kihistus, mis sobitub valutult ajaloolisse hoonestusstruktuuri.
Eesti iseseisvuse taastamise järgsel ajal on muinsuskaitsealale rajatud mitmeid hästi õnnestunud kaasaegseid hooneid. Siiski selle perioodi märgilisemad hooned kogu linna arengu kontekstis on suured spa-hotellid, mis rajati muinsuskaitseala vahetusse lähedusse. Nende arhitektuurne kvaliteet ja nende lähiümbrusele omane linnaruum (avarad parkimisplatsid) eristuvad selgelt vanalinna tihedalt hoonestatud kvartalitest ja ajalooliste
eeslinnade aedlinlikust miljööst.

Sisestatud: 22.10.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Muinsuskaitseala kaitsevöönd on puhveralaks muinsuskaitseala ümber, mis peab tagama muinsuskaitseala säilimise sellele sobivas kontekstis ning ala vaadeldavuse. Muinsuskaitseala kaitsevöönd on jagatud kaheks osaks, et eristada erinevate eesmärkidega kaitsevööndi alad.
Muinsuskaitsealaga vahetult külgnevatel aladel on kaitsevööndi osa 1, kus on vaja tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, et vältida järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses.
Kaitsevööndi osa 2 ehk vaatesektorite eesmärgiks on seatud Kuressaare linnuse vaadeldavus olulistest vaatepunktidest. Muinsuskaitsealale avanevad vaated on määratletud lähtudes muuhulgas linnuse tornide vaadeldavuse analüüsi tulemustest. Muinsuskaitseala vaadeldavuse tagamine kaitsevööndi osas 2 tähendab vaate säilitamist linnusele, kusjuures oluline on ka linna madal siluett nende läheduses. Oluliste vaadetena on käsitletud kaugvaateid linnale lähenevatel teedel Kuressaare lennujaama poolt, Sõrve teelt ja sadama juurdesõidukanalilt. Lisaks on linnaehituse ajaloo seisukohast kõnekas vaade piki Tallinna tänavat suunaga Smuuli tn ristmikult Transvaali ja Tallinna tn ristmikule, kus tänavakoridor muutub järsult kitsamaks ning muutub hoonestuse iseloom, markeerides vanalinna ja muinsuskaitseala algust. See koht on ajalooliselt olnud linna sissesõiduks ning on kunagise Riia värava asukoht.

Sisestatud: 09.02.2007.