Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Haapsalu muinsuskaitseala
Mälestise registri number 27013
Mälestise tüüp Muinsuskaitseala
Mälestise liik muinsuskaitseala
Arvel 16.09.1997
Registreeritud 06.05.2002
X-koordinaat 473360.07
Y-koordinaat 6534459.65
Ava kaardil

Asukoha kirjeldus


Haapsalu linnatuumiku moodustab piirkond linnuse ja mere vahel, kuhu keskajal rajati asula, mis sai linnaõigused 1279. aastal. Tänaseni on säilinud linna vanim tänavavõrk: linnuse põhjaküljel kulgevad paralleelselt Jaani ja Kooli tänavad (neist mere poole jäänud Pime tänav on ainus ajalooline tänav, mis on tänavavõrgust kadunud), millega ristuvad Linda, Väike-Mere ja Suur-Mere tänavad ning linnuse lääneküljel asuvad Ehte, Mängu ja Saue tänavad. Keskaegne linn oli ümbritsetud linnamüüriga, mis on tänaseks linnapildist kadunud. Muinsuskaitseala hõlmab keskaegse linnasüdamiku koos piiskopilinnuse varemetega, ulatudes põhja poolt mereni
ja loodes Väikese Viigini.

Sisestatud: 17.01.2008.

Ajalugu


Haapsalu linn kuulub Eesti vanemate linnade hulka. Praeguste andmete põhjal võib väita, et Haapsalu piirkond oli enne 1200ndaid aastaid alalise asustuseta. 1260ndail valiti nimetatud seljandik kohaks, kuhu hakati rajama Saare-Lääne piiskopkonna uut keskust. Paralleelselt linnuse ehitusega tekkis linnusest kirdesse asula, mis paiknes praeguste Kooli, Jaani, Väike-Mere ja Linda tänava piirkonnas. Kivist piiskopilinnuse südamik koos toomkirikuga valmis 1279. aastaks. Sel aastal andis Saare-Lääne piiskop Hermann I (Buxhövden) tekkinud asulale Riia linnaõiguse.
Peaaegu muutumatuna on tänaseni säilinud keskaegne tänavavõrk. Vanim hoonestus on aga aegade ja sõdade käigus kadunud. Praeguseks säilinud hoonetest on vanimad, peale linnuse, Jaani kirik (16. saj. algus), 18. sajandi teisest poolest pärinevad endised tollihoone, raekoda ja vana apteek.. Mitmete allikate põhjal võib väita, et ilmselt piiskop Winrich von Kniprode valitsusajal (1385-1419) rajati linnamüür, mis on hiljem hävinud. Oletatavasti kulges müür piki praegust Wiedemanni ja Rüütli tänavat. Vanalinna iseloomustavad väärtuslikud puitasumid.

Sisestatud: 31.08.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndi piir kulgeb Suur-Holmi sadama juurest piki Holmi tänavat, piki Holmi tn 3 kinnistu kirde- ja loodepiiri, Holmi tn 1 kinnistu loodepiiri ning Kaluri
ja Holmi kalda vahelist Holmi kalda lõiku pidi Holmi kalda tänavani, edasi piki Holmi kalda tänavat kagu suunas Uus-Sadama tänavani ning piki Uus-sadama tänavat lääne suunas kuni Uus-Sadama tn L1 kinnistu kagupiirini ning piki kinnistupiiri edela suunas mereni.
Kaitsevöönd on piisava ulatusega, et tagada muinsuskaitseala säilimine sobivas ja toetavas keskkonnas, et vältida järske üleminekuid hoonestuse mastaapsuses ja tiheduses. Samuti on kaitsevöönd piisav selleks, et säilitada olulisemad muinsuskaitsealale avanevad vaated, milleks on Haapsalu puhul vaated merelt ning üle Väikese Viigi Uus-Sadama ja Väike-Viigi tänavatelt.

Sisestatud: 20.09.2005.