27013 Haapsalu muinsuskaitseala
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Haapsalu muinsuskaitseala |
---|---|
Mälestise registri number | 27013 |
Mälestise tüüp | Muinsuskaitseala |
Mälestise liik | muinsuskaitseala |
Arvel | 16.09.1997 |
Registreeritud | 06.05.2002 |
X-koordinaat | 473360.07 |
Y-koordinaat | 6534459.65 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(4)
Paikvaatlused(52)
Paikvaatluse kuupäev: 11.08.21
Menetleja: Läänemaa nõunik, Kalli Pets
|
Asukoha kirjeldus Haapsalu linnatuumiku moodustab piirkond linnuse ja mere vahel, kuhu keskajal rajati asula, mis sai linnaõigused 1279. aastal. Tänaseni on säilinud linna vanim tänavavõrk: linnuse põhjaküljel kulgevad paralleelselt Jaani ja Kooli tänavad (neist mere poole jäänud Pime tänav on ainus ajalooline tänav, mis on tänavavõrgust kadunud), millega ristuvad Linda, Väike-Mere ja Suur-Mere tänavad ning linnuse lääneküljel asuvad Ehte, Mängu ja Saue tänavad. Keskaegne linn oli ümbritsetud linnamüüriga, mis on tänaseks linnapildist kadunud. Muinsuskaitseala hõlmab keskaegse linnasüdamiku koos piiskopilinnuse varemetega, ulatudes põhja poolt mereni |
Ajalugu Haapsalu linn kuulub Eesti vanemate linnade hulka. Praeguste andmete põhjal võib väita, et Haapsalu piirkond oli enne 1200ndaid aastaid alalise asustuseta. 1260ndail valiti nimetatud seljandik kohaks, kuhu hakati rajama Saare-Lääne piiskopkonna uut keskust. Paralleelselt linnuse ehitusega tekkis linnusest kirdesse asula, mis paiknes praeguste Kooli, Jaani, Väike-Mere ja Linda tänava piirkonnas. Kivist piiskopilinnuse südamik koos toomkirikuga valmis 1279. aastaks. Sel aastal andis Saare-Lääne piiskop Hermann I (Buxhövden) tekkinud asulale Riia linnaõiguse. |
Kaitsevööndi ulatus Kaitsevööndi piir kulgeb Suur-Holmi sadama juurest piki Holmi tänavat, piki Holmi tn 3 kinnistu kirde- ja loodepiiri, Holmi tn 1 kinnistu loodepiiri ning Kaluri |