Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Lihula muinsuskaitseala
Mälestise registri number 27014
Mälestise tüüp Muinsuskaitseala
Mälestise liik muinsuskaitseala
Arvel 23.12.1997
Registreeritud 06.05.2002
X-koordinaat 490447.33
Y-koordinaat 6505566.72
Ava kaardil

Kirjeldus


Lihula linnatuumiku moodustab Lihula mõisa ümbrus ja juba 13. sajandist asustatud ala piki Tallinna maantee lõunapoolset külge. Lihula peatänavaks olev Tallinna maantee on läbi sajandite olnud asula peateljeks. 17. sajandist pärit ajaloolisel kruntide skeemil kujutatud tänavatevõrk, hoonestus- ja kinnistustruktuur on suuresti säilinud tänapäevani, mistõttu on ajalooline linnakeskkond linnamaastikus siiani selgelt tajutav. Peatänava äärsed peahooned ja nende taga asuvad abihooned ning aiamaad on siiani ajaloolises väikelinnas suuremas osas säilinud. Lihula peamine arhitektuurne kihistus pärineb 18. – 20. sajandist. Silmapaistvama osa hoonestusest moodustavad elu- ja ühiskondlikud hooned, mis aitavad ajaloolises linnatuumikus tunnetada linna ajalugu selle erinevate kihistuste kaudu. Lihula arengus moodustavad kõneka linnaruumilise terviku Lihula linnuse varemed koos vallikraavidega, muinas-, kesk- ja uusaegne asustus maa all ja säilinud elemendid maa peal, Lihula mõisaansambel, ajalooline linnasüdamik ja ajaloolised haljasalad

Sisestatud: 25.04.2024.

Ajalugu


Esimesed jäljed inimasustusest Lihulas (sks keeles Leal) pärinevad ligi 5000 aasta tagusest ajast. Püsiasustus tekkis Lihulas siiski oluliselt hiljem, alles muinasaja lõpul 10.–11. sajandil, mil ühes linnuse ees asunud külaga paiknes lähiümbruses kokku 10 küla. Ümbruskonna tiheasustus, sadamakoha lähedus ning paiknemine vanade ühendusteede ääres oligi ilmselt peapõhjuseks, miks 1211. aastal taheti Lihulast muistse vabadusvõitluse ajal teha Eestimaa piiskopi residentsi. 1220. aastal vallutas Rootsi kuningas Johan Sverkersson Lihula lahingus Lihula linnuse. 08. augustil 1220 vallutasid saarlased ja läänlased Lihula tagasi. Rootsi garnison, Läti Hendriku kroonika andmeil 500 meest, langes lahingus. 1224. aastal alistus Lihula sakslastele, kes rajasid Lihulasse oma kivilinnuse, mille juurde tekkis linnake viie kiriku
ja kahe kloostriga. 1234–1251 oli Lihula Saare-Lääne piiskopkonna keskuseks. Lihula linnus ja alev hävisid 1558–1583. aastatel toimunud Liivi sõja käigus. 1581. aastal vallutasid Lihula rootslased ning 1710. aastal koos kogu Eestiga tsaar Peeter I.
Kuni 1930. aastateni koosnes Lihula vaid peatänava, Tallinna maantee äärsest asustusest. Selle kujunemislugu algas linnusest vahetult lõuna poole tekkinud külakesega. Külakese asemele rajati 13. sajandi keskel väike alevik, kuhu ehitati Saksamaa eeskujul kivi- ja sõrestikmajad.
Selles alevikus toimus 13. sajandi lõpul ja 14. sajandil hoogne ehitustegevus. Millalgi 15. sajandil levis asustus ka piki Tallinna maanteed lõuna poole, umbes praeguse Jaama tänavani.
Liivi sõja eel anti korraldus lammutada majad, millest oleks olnud võimalik linnust rünnata.
Elu kandus kirikust lõuna poole jäävasse aleviku ossa. Selle piirkonna kruntidest ja omanikest on meil ettekujutus alates Rootsi ajast. Nimelt pärineb 1645. aastast Lihula vanim plaan, millele on märgitud kruntide omanikud ja neist mitme tegevusalad. 1710–1711. aastatel laastas Lihulat ja selle ümbrust katk, mille ohvriks langes 90–95% elanikest. 19. sajandil kujunes Lihula alev taas ümbruskonna keskuseks. 1872. aasta suures tulekahjus põles 2/3 Lihulast. Alevielu elavnes
19. sajandi jooksul, mil linnusemäe jalamile kerkis mõisahoone ning rajati väiketööstus. Sellega kaasnenud rahvaarvu tõus peegeldub ka linnamaastikul – asula venis piki Tallinna maanteed lõuna suunas, püstitati mitu uut kirikut. 19. – 20. sajandi ajaloolised kinnistud on enamasti muudetud seoses 20. sajandi teisel poolel toimunud ehitustegevusega (näiteks Lihula kultuurimaja, korterelamud Tallinna maantee äärde).

Sisestatud: 25.04.2024.

Meedia


Lääne Elu 24.12.2013, Kaire Reiljani artikkel "Lihula muinsuskaitseala inventeerimisaruanne on valmis"
http://online.le.ee/2013/12/24/lihula-muinsuskaitseala-inventeerimisaruanne-on-valmis/

- Arheoloogid kaevavad Lihula peatänava üles
http://www.epl.ee/artikkel/350286

Sisestatud: 31.08.2006.