Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Rebala muinsuskaitseala
Mälestise registri number 27015
Registreeritud Muinsuskaitseala
Arvel 10.02.1998
Registreeritud 06.05.2002
Liigitus muinsuskaitseala

Inspekteerimised(87)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 26.10.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harju maakonna vaneminspektor, Ly Renter

Mälestise asukoha kirjeldus


Muinsuskaitseala hõlmab järgmised Jõelähtme valla külad: Kallavere, Ülgase, Kostiranna, Manniva, Rebala, Võerdla, Koila, osaliselt Koogi, Jõelähtme, Parasmäe, Kostivere, Loo, Vandjala, osaliselt Maardu ja osaliselt Saha küla. Muinsuskaitseala piir kulgeb põhjas mööda Soome lahe lõunarannikut Uusküla ja Kallavere küla vahelisest piirist kuni Jägala jõe suudmeni. Idas kulgeb piir mööda Jägala jõe paremkallast kuni jõesaareni, sealt edasi kagu suunas Linnamäe veehoidla põhjanurgani, haarates kaasa paremkalda jõekäärus asuva linnuse. Edasi kulgeb piir mööda Jägala jõe paremkallast kuni jalakäijate (end. raudtee-) sillani ülalpool juga, sealt Joa--Koogi teed pidi Narva maanteeni, kust pöördub piki maanteed lääne poole kuni Jõelähtme küla idapiirini. Sealt kulgeb piir lõunasse mööda Jõelähtme ja Parasmäe külade vahelist idapiiri, edasi piki Parasmäe raba põhjapiiril olevaid kraave Jõelähtme jõeni. Lõunas jätkub piir mööda Jõelähtme jõge Kostivere aleviku lõunaserval Kasemetsa aiandini, sealt Kostivere--Lagedi teed pidi lääne poole kuni Saha küla piirini. Saha küla piirilt Raja kaupluse juurest pöördub piir teelt otse kirde-edela suunas Saha ja Kopli külade vahelise piirini. Kaitseala läänepiir kulgeb piki Saha-Loo peakraavi loodesse ja Saha-Loo harukraavi kirdesse kuni Maardu järve lõunatipuni. Edasi kulgeb piir mööda Jõelähtme valla ja Maardu linna vahelist piiri kuni Kallavere ja Uusküla külade vahelise piirini Maardu linna põhjatipus, jätkudes sealt piki puhastusseadmete kollektori trassi põhja suunas Soome laheni.

Sisestatud: 06.05.2002.

Meedia


-Rebala rahval on muinsuste kaitsest kõrini
http://www.maaleht.ee/?page=&grupp=artikkel&artikkel=11578

Sisestatud: 11.02.2008.

Üldinfo


Ülevaade Linnamäe hüdroelektrijaama kohta:
Jägala joa juures asuvast vesiveskist pärinevad kirjalikud teated 13.sajandi algusest. Aastast 1688 pärinevatel kaartidel on joa juurde märgitud vesiveski. Linnamäe hüdroelektrijaam (algul Jägala jõe elektrijaam) rajati Jägala jõe alamjooksule umbes 1,5 kilomeetri kaugusele jõe suudmest aastatel 1922–1924. Helsingi ülikooli professor Axel Verner Juselius koostas jaama projekti juba 1917.aastal, kuid esimese maailmasõja tõttu lükkus ehitamine edasi (lisa1).
Rahvusarhiivis on Juseliuse koostatud jaama projekt ja kirjavahetus riigiasutustega ehituse rajamise küsimuses. Seletuskirjas tööstuse osakonnale kirjeldatakse kavandatavaid ehitustöid: „Tamm ehitatakse betoonist, vesi jookseb selle ülemisest äärest sisse ja langeb sealt kolme turbiini peale, mis kolm generaatorit käima panevad. Viimased sünnitavad elektrijõudu, missugune Jägala puumassi vabrikusse juhitakse. Vabrik valmistab puumassi, mis raudteel Jägalast üle Raasiku Tallinna paberivabrikusse veetakse ja seal paberiks ümber töötatakse. Ehitamise kavad töötas välja professor Juselius, kes viimaste 30 aasta jooksul kõiki Soome veejõu sisseseadmete ehitamisi on juhtinud ja sarnaste jõujaamade konstruktor“ (ERA 969.4.763).
Elektrienergia tootmine algas 17. aprillil 1924. Jaama 11,8 m kõrgune pais sulges jõe 57 m laiuselt. Hüdroelektrijaamas oli kolm Francis-turbiini, igaühe võimus 480 hj (Juske, lk 54). Linnamäe jõujaamas töötas kolm elektrotehnikut, kes elasid Jägala vabrikuhoones ja töötasid vaheldumisi kaheksatunnilise tööajaga.
Turbiinid elektri näol andsid jõudu 1915 ehitatud Jägala vabrikusse. Vabrikus töötas 1922.aastal 130 töölist, kelle elumajad olid sealsamas vabriku juures.
Rajatis tunnistati Eesti kauneimaks tööstusehitiseks.
Teise maailmasõja ajal 1941. aastal õhkisid taganevad Nõukogude väed hüdroelektrijaama hoone, kuid Jägala jõel asuva paisu täielik õhkimine ebaõnnestus.
Eesti Energia taastas 2002. aastal Linnamäe hüdroelektrijaama hüdrorajatised ja rajas turbiinihoone, tammi kohale ehitati üle jõe ulatuv rippsild ja avati juurdepääs paisule kõigist selle külgedest. Projekteeris Raine Karp. Eesti Energia taastatud elektrijaam avati 10. detsembril 2002. Käesolevaks ajaks on Linnamäe hüdroelektrijaama projektvõimsuseks 1,15 MW, elektritoodanguks on ca 5000-7000 MWh aastas, millest piisab 3000 Eesti perele.

Sisestatud: 03.03.2015.