27036 Tamula II asulakoht (keskmine kiviaeg ja noorem rauaaeg)
Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.
Mälestise nimi | Tamula II asulakoht (keskmine kiviaeg ja noorem rauaaeg) |
---|---|
Mälestise registri number | 27036 |
Mälestise tüüp | Kinnismälestis |
Mälestise liik | arheoloogiamälestis |
Arvel | 26.09.2002 |
Registreeritud | 25.03.2003 |
X-koordinaat | 676568.79 |
Y-koordinaat | 6415342.96 |
Ava kaardil |
Määrused ja käskkirjad(2)
"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 26.09.2002 käskkiri nr. A-32 Kuupäev: 26.09.2002 |
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 25.03.2003. a .käskkiri nr. 64 (RTL 2003, 43, 641) Kuupäev: 25.03.2003 |
Paikvaatlused(3)
Paikvaatluse kuupäev: 04.03.22
Menetleja: Võrumaa nõunik, Tiina Pettai
|
Märksõna(3)
Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.
|
Kirjeldused(6)
Mälestise tunnus Arheoloogilise kultuurkihi olemasolu. |
Kirjeldus Muistis sisaldab (peamiselt leidude põhjal jälgitav) kahte eriaegset kultuurkihti, millest varasem mesoliitiline on väga nõrgalt jälgitav ja sisaldab mesoliitikumi dateeritavat leiumaterjali: kaheharjalisi tulekivi laaste, võõrapärasest tulekivist kilde, kvartsilaaste ja kilde. Hilisem pealmine kultuurkiht on intensiivsem ja sisaldab muinasaja lõppu (12.–13. sajand) dateeritavat leiumaterjali: hoburaudsõlg, keraamika, tuleraud, põlenud kive jne. |
Asukoha kirjeldus Asulakoht paikneb Tamula järve loodeotsas oleval neemikul. Tamula I asulakohast u 300-400 m edelas. |
Ajalugu Asulakoha avastasid 12. mail 2000. aastal Arvis Kiristaja, Mauri Kiudsoo ja Peeter Kattai olles teel Meremäe Savipäevadele ja inspekteerisid Roosisaare muistiseid. Leiti käsitsi ja kedrakeraamikat, tulekivi. Asulakohta on uuritud 2001. aastal väikesemahulistel proovipäästekaevamistel Mirja Otsa juhtimisel ühtekokku 24 m² ulatuses. |
Kaitsevööndi ulatus 50 m mälestise piirist. |
Üldinfo Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud. |