Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Sindi-Lodja I kiviaja asulakoht
Mälestise registri number 27039
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 30.09.2002
Registreeritud 25.03.2003
Liigitus arheoloogiamälestis

Määrused ja käskkirjad(2)

"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 30.09.2002 käskkiri nr. A-33 Kuupäev: 30.09.2002
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 25.03.2003. a .käskkiri nr. 64 (RTL 2003, 43, 641) Kuupäev: 25.03.2003

Inspekteerimised(9)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 02.07.15

Menetleja: Pärnumaa nõunik, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 03.10.2008.

Mälestise kirjeldus


Pärnu jõe vasakkaldal Reiu jõe suudmest kirdesse jääv Sindi Lodja I kiviaja asulakoha kaevamistel aastatel 2000.-2002. selgus, et kaevataval alal oli tegemist loodusliku põhja-lõuna suunalise nõlvakuga, kus Balti jääpaisjärve põhjasavile oli ladestunud mesoliitiline kultuurkiht, jütja, turvas ja liivad. Uurimisala peamised kihid sisaldasid valdavalt uusaegseid, kuid ka kiviaegseid leide (Kriiska, Saluäär 2003).

Sisestatud: 03.10.2008.

Mälestise kirjeldus


Mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg dateeritakse vahemikku 9600.-5000. a eKr. Peamisteks elatusaladeks olid siis küttimine, kalapüük, korilus ja hülgejaht. Inimesed elasid veekogude läheduses. Sindi-Lodja I asulakoha kaevamistel leiti kiviesemed ja luid, keraamika puudus.

Sisestatud: 03.10.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Pärnu jõe vasakkallas Reiu jõe suudmest ülesvoolu 100 m laiuse ja 300 m pikkuse vööndina.

Sisestatud: 03.10.2008.

Mälestise ajalugu


Reiu jõe suudmealalt on arheoloogilisi leide kogutud alates 20. sajandi algusest. Kinnismuistis Sindi Lodja I asulakoht avastati 2000. aastal. Arheoloogilisi uuringuid on asulakohal läbi viidud aastatel 2000.-2002 (aruanded MKA arhiivis).

Sisestatud: 03.10.2008.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 08.03.2015.