Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Sindi-Lodja II kiviaja asulakoht
Mälestise registri number 27040
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 30.09.2002
Registreeritud 25.03.2003
Liigitus arheoloogiamälestis

Määrused ja käskkirjad(2)

"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 30.09.2002 käskkiri nr. A-33 Kuupäev: 30.09.2002
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 25.03.2003. a .käskkiri nr. 64 (RTL 2003, 43, 641) Kuupäev: 25.03.2003

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 02.07.15

Menetleja: Pärnumaa nõunik, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Arheoloogiline kultuurkiht.

Sisestatud: 06.10.2008.

Mälestise kirjeldus


Sindi-Lodja II asulakoha uurimisel 2000. ja 2001. aastal selgus, et asulakoha kultuurkiht paikneb järsul jõekaldal u 6 m madalamal kui mättakiht ning 5,5 m kõrgusel veepinnast. Asula kiht asub suhteliselt horisontaalselt ja on 30-35 cm paksune. Vahetult kultuurkihil lasub õhuke turbaviirg, sellel erinevad liivakihid. Leiuaineses moodustasid peamise osa tulekivi töötlemisjäägid, kuid leidus ka teisese töötlusega esemeid, peamiselt kõõvitsaid. Radiosüsinikproovid dateerisid asulakoha sarnaselt Sindi-Lodja I asulakohaga mesoliitikumi, ajavahemikku 7300.-6650. a eKr (Kriiska, Saluäär, Hanni, Johanson 2001).

Sisestatud: 06.10.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Pärnu jõe vasakkallas 300 m Reiu jõe suudmest ülesvoolu 100 m laiuse ja 450 m pikkuse vööndina.

Sisestatud: 06.10.2008.

Mälestise ajalugu


Sindi-Lodja II asulakoht avastati 2000. aastal Aivar Kriiska ja Lauri Mikkelsaare poolt. Arheoloogilised välitööd on asulakohal toimunud aastatel 2000 ja 2001 (aruanded MKA arhiivis).

Sisestatud: 06.10.2008.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 08.03.2015.