Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Sindi-Lodja III kiviaja asulakoht
Mälestise registri number 27041
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 30.09.2002
Registreeritud 25.03.2003
Liigitus arheoloogiamälestis

Määrused ja käskkirjad(2)

"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 30.09.2002 käskkiri nr. A-33 Kuupäev: 30.09.2002
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 25.03.2003. a .käskkiri nr. 64 (RTL 2003, 43, 641) Kuupäev: 25.03.2003

Inspekteerimised(5)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 02.07.15

Menetleja: Pärnumaa nõunik, Nele Rent

Märksõna(3)

Arheoloogia, Elupaigad, Asulakoht.

Mälestise tunnus


Kiviaja asulakoht. Inimtegevuse tagajärjel tekkinud ja maapinnas säilinud kultuurkiht.

Sisestatud: 06.10.2008.

Mälestise kirjeldus


Leide sisaldav kultuurkiht on säilinud suhteliselt hästi üsna laialdasel alal (vt lisa nr 2). 2002. aastal toimunud pinnaseire käigus kogutud ja proovikaevandist saadud leiumaterjal dateerub umbes vahemikku 4000-1800. a eKr ning seda võib siduda tüüpilise kammkeraamika ja nöörkeraamika kultuuridega. Asulakoht paikneb ühes vööndis Sindi-Lodja I ja II asulakohaga.

Sisestatud: 06.10.2008.

Mälestise asukoha kirjeldus


Pärnu jõe vasakkallas 100 m laiuse ja 250 m pikkuse vööndina Sindi-Lodja II asulakohast kuni Paikuse alevikuni. Metsastunud ala metsateega. Kirdepoolses otsas uusehitised.

Sisestatud: 06.10.2008.

Mälestise ajalugu


Sindi-Lodja arheoloogilise ekspeditsiooni raames toimunud Pärnu jõe kallaste inspekteerimise käigus leiti 2002. aastal Pärnu jõe kaldalt kiviaegseid esemeid ning tuvastati neoliitilise asulakoha olemasolu.

Sisestatud: 06.10.2008.

Üldinfo


Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kui kiviaja külad ja laagripaigad rajati peamiselt veekogude äärde, siis edaspidi on elukoha valik sõltunud karjakasvatuseks ja põlluharimiseks sobilikest maadest. Varase põlluharimise ajal otsiti üles kergesti haritavad maad, kuid need kurnati kiiresti ära, mistõttu jäid neis paigus asuladki lühiajaliseks. Varasel rauaajal valitud elupaigad on sageli paiknenud juba samal kohal praeguste küladega. Keskmisel rauaajal aga olid asulad sageli linnuste vahetus läheduses. Hilise rauaaja ja keskaja asustuspilt on olnud üsna sarnane. Suur maastiku ümberkorraldus ja paljude, sageli juba muinasajal rajatud külade likvideerimine jääb 18.–19. sajandisse, kui rajati suured mõisapõllud ja krunditi talud.

Sisestatud: 08.03.2015.