Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Elamu-ärihoone Lossi tn 26
Mälestise registri number 27060
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ehitismälestis
Arvel 20.01.2003
Registreeritud 25.03.2003
X-koordinaat 593685.19
Y-koordinaat 6470489.37
Ava kaardil

Määrused ja käskkirjad(2)

"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 20.01.2003 käskkiri nr. A-1 Kuupäev: 20.01.2003
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 25.03.2003. a .käskkiri nr. 64 (RTL 2003, 43, 641) Kuupäev: 25.03.2003

Paikvaatlused(12)

Seisund: restaureerimisel

Paikvaatluse kuupäev: 11.03.19

Menetleja: Viljandi Linnavalitsus, Monika Vestman

Märksõna(6)

Ehitised, Ehitiste liigid, Elamu, Korterelamu, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Peatänava äärde ehitatud suurlinliku üldilmega historitsistlikus stiilis elamu ja ärihoone tähelepanuväärne näide.

Sisestatud: 23.11.2004.

Kirjeldus


Ehituse üldilme on historitsistlik, mis on omane tollasele arhitektuuripildile üldse. Hoone pikem tiib paikneb piki Lossi tänavat ja lühem piki Tartu tänavat, nurka rõhutab gootipärase telkkiivriga tornisarnane polügonaalne ärkel.
Fassaadikujundus on linna kahel peatänaval paiknemisele kohaselt esinduslik. Aknaid ääristavad kannelüüridega pilastrid ja rustika, ülakorrustel ka simsid. Simsid paiknevad ka alumise korruse kohal ning katuseräästa all, muutes kahe kõrgema korruse vööndi eraldi tsooniks. Emotsionaalsust lisavad erikujulised aknad, mis on osalt paarikaupa rühmitatud ning kroonitud kolmnurkviilude ja ümarkaartega. Fassaadi kohal - kahel pool nurgatorni ning hoone pikema külje keskel kõrguvad renessanslikud frontoonid. Lossi tänava äärset fassaadi ilmestavad lisaks väikesed rõdud.
Ehitise välisilme on säilinud üldjoontes algupärasel kujul. Suurimaks muudatuseks on praegu kõrgemate korruste krohvipindade algsest tunduvalt tumedam värv.
Maja tagafassaad on samuti tüüpiline oma ajale - puudub esiküljele omane dekoor (ehisviilud jms.). Enamjaolt avanevad siseõue nö. abiruumide ja koridoride aknad. Sisehoovi avanevad ka osade korterite rõdud.
Sisehoovis on säilinud veel omaaegne punastest tellistest seinamüür, tellistest hobusetallid, ka hobuse kinnisidumisrõngas maja seinal.
Hoone interjöör
Ehitise plaanilahendus on tüüpiline sajandialguse mitmekordsete elu- ja ärihoonetele: esimesel korrusel paiknesid äriruumid ning kõrgematel korrustel korterid. Kui välisilmes domineerivad historitsistlikud jooned, siis interjööri on kaasatud palju juugendlikke nüansse.
Koridoride seinad on kaetud maalingutega, mille teostuses on tõenäoliselt kasutatud nn. Mustriraamatut. Sovetiajal läbi viidud remondi käigus on jäänud koridoris värviga katmata ca 1 meeter korda 1 meeter seinapinda (tõenoliselt on seal asetsenud mõni kapp), mille põhjal on võimalik taastada pilt omaaegsest ilmest – seinamaalide teostusel on kasutatud juugendlikku ornamentikat, mis liugleb piki seina ja lae äärt.
Eriti tähelepanuväärseteks on II korruse (kunagise saali eesruumi) “mustade madonnadega” laemaalingud, kõrvalruumi lage kaunistab omakorda ristikheinalehe-motiividega ovaalne laemaal.
Suurem osa seina- ja laemaale on sovetiajal kaetud tugeva värviga. Vaatamata sellele on värvi alt koorunud laemaalingud või omal ajal mingil põhjusel katmata jäetud seinamaalingud kindlasti restaureeritavad ning ajalooliselt väärtuslikud. Hoone üldkoridorides ja korrususte vahedes treppidel on tänaseni säilinud, olgugi et suuresti kulunud, mosaiiksed kiviplaadid. Plaatidest moodustuvad põrandale tähekujundid. Tähe-kujundi kordust näeme taas omaaegse pangasaali mosaiikparketil II korrusel. Saali 60 ruutmeetrist parketist on tänaseks säilinud küll ainult ca 14 ruutmeetrit (korter 2), kuid see vähene on restaureeritud ning tõenäoliselt ainus omataoline Viljandis .
Teise ja kolmanda korruse korterite eeskoridorid kaetud kalasaba-parketiga. Lihtsamamustrilisi parkette on mujalgi hoones – omapärase, mitmest puuliigist ruutmustriga parkett asub nt. II korrusel.
Üldkoridoride sepistatud trepikäsipuud pärinevad tõenäoliselt mõnest kohalikust (või Riia) töökojast, kuid hoolimata sellest on need väga iseloomulikud tollastele interjöörilahendustele .
Lisaks laes olevatele maalingutele pakuvad hoonele emotsionaalsust ka osasid lagesid kaunistavad rosetid. Tõenäoliselt on nimetatud rosetid ilmestanud kunagise panga esindusruume. Rosetid on jõulised ja lopsakad, tihti raamistatud laeäärse karniisiga .
Majas on säilinud hulgaliselt kahhelahjusid. Enamik neist on suhteliselt lihtsad valged ahjud, mille ülaosas on astmeliselt väljaulatuv karniis, samuti on üleminek rõhutatud ahju allosas. Samuti on majas mitmeid nurgaahjusid, mis on oma mõõtmetelt mõnevõrra suuremad (nt. Optika poe ahi).
Omaaegses laste raamatukogu ruumis paikneb aga uhke rohelistest kahhelkividest kamin. Eriti suurejooneline on kamina ülaosas paiknev ehisviil, mis on kaunistatud lopsakate lillemotiividega.
Üldkoridoride uste kohal olevatel klaasidel on juugendile omane ruutjoonistus . Aknad on hoonel erikujulised, rohkesti on kasutatud ruutmotiivi. Osaliselt on säilinud veel vanad aknakremoonid, ukse käepidemed.

Sisestatud: 23.11.2004.

Ajalugu


Rahva seas “Viljandi visiitkaardi” nime kandev hoone Lossi ja Tartu tänavate nurgal valmimisaastaks on 1909 ning mis kuulus algselt tuletikuvabrikant E. Pohlile.
Hoone arhitektina on mainitud Riias õppinud ja Peterburis Mieritz-Gerassimovi büroos töötanud eesti arhitekti Artur Perna’t. Kirjalikku allikat selle väite tõestamiseks ei ole seni leitud, kuid jooni Perna käekirjast võib hoonel leida mitmeid.

Sisestatud: 29.01.2003.