Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Friedrich Georg Wilhelm Struve poolt teostatud meridiaanikaare mõõtmise Simuna-Võivere baasijoone Simuna otspunkt aastast 1827
Mälestise registri number 27073
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 25.03.2003
Registreeritud 25.03.2003
Liigitus ajaloomälestis, UNESCO maailmapärandi objekt

Määrused ja käskkirjad(2)

"Ajutise kaitse alla võtmine" peadirektori 29.11.2002 käskkiri nr. 41-A Kuupäev: 29.11.2002
"Kultuurimälestiseks tunnistamine" kultuuriministri 25.03.2003. a .käskkiri nr. 64 (RTL 2003, 43, 641) Kuupäev: 25.03.2003

Inspekteerimised(6)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 04.07.16

Menetleja: Muinsuskaitseameti Lääne-Viru maakonna vaneminspektor, Anu Kivirüüt

Mälestise tunnus


Tehnoloogilist laadi, silmapaistev teadusajalooline mälestusmärk.
Tartu meridiaani kaarelõik mõõdeti maastikul aastail 1816-1852. Selleks rajati ulatuslik astronoomilis-trigonomeetriline kolmnurkvõrk, mis oli 19. sajandi silmapaistev teadusajalooline saavutus. Tähistatud punktid on kantud UNESCO Maailma Kultuuripärandi nimekirja.

Sisestatud: 13.01.2009.

Mälestise kirjeldus


Friedrich Georg Wilhelm Struve poolt teostatud meridiaankaare mõõtmise Simuna-Võivere baasjoone Simuna otspunkt mõõdeti välja aastal 1827. Võivere ja Avanduse küla vahelisel tasasel põllualal mõõtis Struve 4,5 km pikkuse baasise, mille ühte lõpp-punkti püstitati mälestusmärk. Baasijoone Simuna otspunkt on tähistatud 1,90 m kõrguse graniidist monumendiga, mis on eraldi kaitse all ning omab registri numbrit 5753.
Maa-ala on täna kasutuses haritava põllumaana, otspunkti ja seda tähistava mälestusmärgi ümber on jäetud Ø~12 m suurune murulapp. Otspunkti kaugus Simuna-Paasvere teest ~ 25 m.

Sisestatud: 13.01.2009.

Mälestise ajalugu


Tartu meridiaani kaarelõik mõõdeti maastikul aastail 1816-1852. Mõõtmistulemusi kasutasid tuntud Euroopa astronoomia-matemaatika teadlased planeet Maa suuruse ja geomeetrilise kuju mõõtmise täpsustamiseks ning maa- ja merekaartide täiendamiseks. Selle teaduse suurürituse algatajateks olid eesti soost Vene tsaariarmee kindral Carl Tenner ning baltisaksa päritoluga Tartu Ülikooli teadusmees Wilhelm Struve. See üritus andis ka olulise tõuke geodeesia arengule kogu Euroopas.
Balti kaarelõik Jekabpilsist Daugava ääres kuni Soome laheni sisaldab 33 punkti, Eesti haldusala piiresse jääb neist 22, millest on säilinud ka siinmainitud Simuna-Võivere Simuna otspunkt. Simuna-Võivere baasijoon mõõdeti üks kord ja see toimus 1.-15. septembril 1827.a. Baasjoon asus Avanduse ja Võivere mõisa tasastel, ühtlase kaldega põldudel, kus puudusid mõõtmist segavad pinnavormid. Baasjoone otspunktid paiknevad vastavalt: SO poolne punkt paikneb Simuna lähistel ning on tähistatud 1849. aastal graniitsambaga; NW punkt paikneb Võivere külas samanimelise tuuleveski lähedal.
15.07.2005. aastast kuuluvad Simuna-Võivere baasijoone Simuna ja Võivere otspunktid ka UNESCO Maailma Kultuuripärandi nimekirja.

Sisestatud: 13.01.2009.