Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Muraste mõisa park, 19.-20. saj
Mälestise registri number 2708
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 24.07.19

Menetleja: Harjumaa nõunik, Heli Tomps

Märksõna(10)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Ajastu ja stiili tüüpiline mõisapark.

Sisestatud: 10.11.2008.

Mälestise kirjeldus


Vabakujunduslik pargiosa peahoone ümbruses väike, sellele liitub metsapark, mis viib teega mereni. Kokku 7,3ha. Kunagine park on olnud stiililt vabakujuline. Vabakujuliselt rühmitatud puudegruppidega raamitud ovaalne esiväljak oli teedest liigendamata. Hoone taga asus avar terrassaed, mis oli viidud mitmesse tasapinda. Nende vahel, hoone keskteljel asusid trepid. Park oli raamitud paekivimüüriga, mis on põhjaküljel ka vähesel määral säilinud. Parki on kirjeldatud kui keeruka ja tiheda teedevõrguga ning rohkete dekoratiivpõõsaste ja lilledega. Kõik see on aegade jooksul kadunud. Ehisaia lõpetas pargi põhjaküljel vabakujuline, põhiosas aga regulaarse kujundusega /kanalina/ tiikidesüsteem. Tiikide taga asus suurem looduslik parkmets, mida läbis laiem tee ja kanal mere suunas. Tänaseks päevaks on metsapark võsastunud ning kanalitesüsteem vaevu tajutav. Pargis domineerib vaher, pärn, hobukastan ja saar, parkmetsas aga mänd, kuusk, haab (Pargiankeet, 2002).

Sisestatud: 10.11.2008.

Mälestise ajalugu


Muraste mõis on rajatud 17. sajandil. Praeguseni säilinud mõisaansambel ja park pärinevad enamasti 19. sajandi II poolest. 1851 valminud peahoone on varasemaid neorenessanss-stiilis mõisahooneid Põhja-Eestis. Hoone ehitati Nikolai voi Krusensterni, kuulsa meresõitja poja linnalähedase suvemõisana. Härrastemaja dominandiks on laia räästakarniisiga vaatetorn, mere poole avanevad kaaristu ja terrass. Kõrvalhoonetest on peahoone lähedal lihtne 1-korruseline valitsejamaja, töölistemaja ning laudad. Aastatel 1920-95 asus mõisas lastekodu. 1979 ehitati mõisa peahoonele juurde suuremahulised lastekoduhooned, mis on nüüdseks osaliselt kohandatud korterelamuks. Mõisa peahoone põles 2001. aasta veebruaris, praegu on alles vahelagedeta põhiseinad, plaan on peahoone taastada korterelamuna. Pargi maad on jagatud mitme eraomaniku vahel.

Sisestatud: 10.11.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kaitsevööndiks on 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 12.11.2008.

Üldinfo


Park hõlmab maa-ala järgmistel kinnistutel: 19801:001:1602; 19801:001:0648; 19801:001:0020; 19801:001:2240: 19801:001:0707; 19801:001:0703; 19801:001:1604; 19801:001:0198; 19801:001:2013; 19801:001:0713; 19801:001:0187 ja vähesel määral reformimata riigimaa.

Sisestatud: 30.05.2011.