Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja Priske lahingu mälestussammas
Mälestise registri number 27082
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 02.07.2003
Registreeritud 02.07.2003
Mälestise liik ajaloomälestis

Paikvaatlused(8)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 10.06.21

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumiajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 06.11.2003.

Mälestise kirjeldus


Taastatud sammas on originaali koopia.
2,85m kõrgune, graniidist mitmejärgulisele soklile asetatud obelisk. Ülaosas on süvareljeefis raiutud ja kullatud Vabadusristi kujutis. ja tekst:"MEIE EI UNUSTA/ VÕITLEJAID, KES/ SIIT SUNDISID/ TAGANEMA/ VAENLASE/ 3.-6.1.1919.A."
Sammast ja hauda ümbritsesid graniitpostidele toetuv lattaed.

Sisestatud: 06.11.2003.

Mälestise ajalugu


Samba pidulik avamine toimus 12.06.1932.a. olles valminud Paabut`i kavandi järgi.
Sammas õhati 1941.a. suvel.
Taasavamine toimus 1942.a. augustis.
Pärast sõda õhati uuesti.
Taastamine ja taasavamine toimus 23.06.1990, Aegviidu ja Anija MS initsiatiivil.

Sisestatud: 06.11.2003.

Kaitsevööndi ulatus


vastavalt juurdelisatud skeemile - lisa nr 1.

Sisestatud: 17.11.2003.

Meedia


Anija-Priske Vabadussõja lahingu ausammas Piibe maantee ääres avati 12. juunil 1932. a. Lihtne obelisk on piiritähiseks punavägede rünnakute seisatamisel. Anija-Priske lahinguid kirjeldab Tallinna Westholmi Gümnaasiumi õppursõdur E. Muttikas (Laiarööpmeline soomusrong nr. 2 Vabadussõjas). /-/.
Ausammas õhiti 1940. a. juunis. Taasavati 2. augustil 1942. a. Lõhuti järjekordselt teise okupatsiooni ajal.
Taastati 23. juunil 1990. a. - Meie ei unusta võitlejaid, kes siit sundisid taganema vaenlase 6. I 1919. (algsel ausambal 3. - 6. I 1919).

Samba kõrvale maeti ümber kangelane Joosep Osolein, kes oli langenud päev varem ja tähistati hauaplaadiga. Ka see on taastatud.
Ausammaste taasavamisele järgnenud õhkimislaines sai kannatada ka vastavatud mälestusmärk. Seda märgistavad kuuliaugud sambas ja puust tahvel, mis kinnitatud puu külge.

Lehtmets, Ly. Kivid kõnelevad. Toronto, 2004

Sisestatud: 05.02.2008.

Üldinfo


Eesti Vabadussõja murdelahingud Anija vallas
Artikli autor Ants Miidla
28. novembril 1918 vallutasid Nõukogude väed Narva. Algas Eesti Vabadussõda. Peagi liginesid vaenuväed Tallinnale. Valkla lahing avas 3. jaanuaril 1919. aastal Vabadussõja murdelahingute seeria. Edasi tulid Priske, Kehra, Vetla, Voose, Ardu lahingud.

Anija-Priske lahing
Priskel oli Piibe maantee ääres auru jõul töötav saeveski ja läheduses olid metskonna hooned. 3.-4. jaanuaril 1919 toimusid siin lahingud, kus sattusid vastamisi kaks eestlasest ohvitseri. Punaste poolel võitles 1. Tallinna Eesti Kommunistliku Kütipolgu roodukomandörina ohvitser Karl Tikk (1892 – 1938), kes sündis Tartumaal Rannu vallas Linso talus. Ta lõpetas Tartus gümnaasiumi ja jõudis veidi aega õppida Riia Polütehnilises Instituudis. 1916 mobiliseeriti ta ja saadeti lipnike kooli. Pärast kiirvälja­õpet asus ta teenima tagavarapataljonis Ufaas. 1917. aasta augustis saadeti Karl Rumeenia väerindele. Teda autasustati maailmasõjas aurelvaga.

Revolutsioonikeerises saabus Karl Petrogradi. Ta tahtis koos elukaaslase Grunjaga tulla Eestisse, kuid ei jõudnud Jamburgist (Kingissepast) kaugemale. Olles väljapääsmatus olukorras, koduta ja rahata, tundes vastutust Grunja ees, astus Karl Nõukogude väkke.

Pärast Eesti Vabadussõda võitles Karl kodusõja mitmel rindel ja tõusis 1920. aastaks I Eesti diviisi (punase) luure­osakonna ülemaks. Pärast kodusõda lõpetas Karl Tikk Moskvas Sõjaväeakadeemia ja töötas järgnevatel aastatel kindralstaabis vastutusrikkal kohal. 1938. aastal hukkus ta suures represseerimislaines.

Priske lahingu kangelane oli I polgu 13. roodu komandör Leonhard Krull ( 1890 – 1942). Ta sündis 20. juunil 1890 Saaremaal, lõpetas 1910. aastal Pihkva maamõõtjate kooli. 1914 mobiliseeriti Krull tsaariarmeesse, 1915 lõpetas sõjakooli ja saadeti rindele, kus sai haavata. 1916. aastal ülendati ta alamleitnandiks, sama aasta oktoobris leitnandiks, 1917. aasta augustis juba alamkapteniks. 20. detsembril 1917 saabus Krull Turkestani Kütipolgust 1. Eesti polku. 26. detsembril 1918 läks kapten Krull 1. jalaväepolgu 13. roodu ülemana rindele. Pärast Priske lahingut alanud meie vägede pealetungilahinguid jõudis ta 1919. aasta veebruaris Federovkasse, kus sai lahingus poole tunni jooksul kolm korda haavata ja saadeti tagalasse. Pärast haavade paranemist ja puhkust teenis ta 1. jalaväepolgu majanduse jaoskonna ülema abina ja demobiliseeriti 26.11.1919. Vapruse eest Vabadussõjas autasustati teda Vabaduse Risti II liigi 3. järguga. 1923. aastal lõpetas ta Tartu Ülikooli põllumajandusteaduskonna.

Krullist sai Eesti Vabariigis aktiivne ühiskonnaelutegelane. Ta oli Ülemaalise asunike ja riigirentnike liidu keskjuhatuse liige. 1924 oli ta Saaremaa asunike ja riigirentnike kongressi esimees. Kui 1929. aastal asutati Eesti Vabadussõjalaste Keskliit, siis hakkas Krull Saaremaal maakonna vabadussõjalaste juhiks. 1935. aastal mõisteti Leonhard Krull kaheksaks kuuks tingimisi vangi. Krull arreteeriti Kuressaares 1941. aastal ja mõisteti sõjatribunali otsusega surma. Ta suri 13. aprillil 1942.

Rünnati Raudoja kõrtsi
Priske lahing oli Vabadussõja pöördepunkt, kus meie taganemine Tallinna poole lõppes ja algas rünnak vaenlase väljatõrjumiseks Eesti piiridest.

1. jalaväepolgu 13. rood läks 26.12.1918 Tallinnast rongiga Aegviidu jaama. Roodus oli 130 meest. Kaasas oli oberst Kannu juhatusel 80 koolipoisist koosnev löögipataljon. 27. ja 28. detsembril võideldi Lehtse jaama juures. 28. detsembril tuldi tagasi Aegviidu jaama, sealt sõideti järgmisel päeval rongiga Kehra jaama, mindi Rehatse külasse. Liiguti Kõrveveski ja Rätsepa talu juurest Raudoja kõrtsi juurde. Punased arendasid veel aktiivset pealetungi, nendel oli soov jõuda Tallinna. 2. jaanuaril 1919 ründasid punased 4 kuulipilduja ja üle 200 mehega Härmakosu ja Kosu poolt Raudoja kõrtsi. 13. roodu ülemal alamkapten Leonhard Krullil oli abiks soomusrongi nr 3 rühm kolme kuulipildujaga. Tugeva punaste surve tõttu ja laskemoona puudusel taganeti. Kui kuulipilduja Maksim rikki läks, pandi see ree peale ja viidi Kehrasse, kus oli diviisi staap. 1. diviisi staabist saadeti Krull Soodlasse. Soodla kõrtsi juures jäi roodu ülesandeks sildade kaitse.

3. jaanuaril 1919 sai Krull käsu Priske saeveski vaenlase käest ära võtta. Anija vallamajas Soodlas koondati jõud 13 roodu ülema juhatusele. Oli üks 5. polgu rühm – 15 meest, soomusrongide dessandist 16 meest ja 2 soomlast. Kokku 80 meest.

Lahing vaenlasega algas 3. jaanuaril, liiguti Priske hoonete suunas. Tugeva tule tõttu olid punased sunnitud põgenema, jättes maha kogu voori. Seal oli kahehobuseregi supikatlaga, kahehobuseregi produktidega, üks regi seljakottidega, teine padrunitega, üks tühi saan hobusega, kaks kahehobulist kuulipilduja vankrit ühe kuulipildujaga. Majadest leiti üks haavatud punane, vangi langenud soomusrongi mees ja pööningult seal peidus olnud noor poisike.

Maha oli jäänud ka punaste komandöri Karl Tiku päevaraamat, mida hakkas edasi pidama Leonhard Krull. Ohvitseride ühine päevaraamat ilmus trükist Kuressaares 1933. aastal pealkirja „Velled tapluses” all („Lehekülgi Maailmasõjast ja Vabadussõjast“).

Priske mälestussammas
Vabadussõja Anija–Priske lahingu piirimärgi avamine ja õnnistamine toimus 12. juunil 1932. aastal Priskel. Mälestusmärgi avas riigivanem Jaan Teemant. Kõnega esinesid kaitseminister August Kerem ja Vabadussõja-aegne Viru rinde ülem Aleksander Tõnisson. Samba esiküljel oli kullast graveeritud Vabadusristi embleem ja sõnad: „Meie ei unusta võitlejaid, kes siit sundisid taganema vaenlase 3.-6. jaanuaril 1919. aastal.“ Mälestusmärgi juurde on maetud Raudojal lahingus langenud 1. polgu sõdur Josep Oselein, kes sai surma üks päev enne Priske lahingut. Langenu vanematele anti Urmi talu Viljandimaal.

Priske mälestussammas võeti maha Vene võimu käsul. 2. augustil 1942 toimus Vabadussõja Anija–Priske lahingu piirimärgi uuestipühitsemine. Avakõne pidas Eesti Omavalitsuse juht Hjalmar Mäe. Betoonpostide vahele oli tehtud metallaed ja ka värav. Anija valla bolševike ikkest vabastamise ja Anija-Priske lahingu piirimärgi taaspühitsemise aastapäeva tähistamine toimus 13. augustil 1944. aastal. Kõnega esines tolleaegne Anija vallavanem Gustav Vilumets. Pärast venelaste tagasitulekut 1944. aastal purustati Priske mälestussammas täielikult. Priske mälestussammas taastati Anija Muinsuskaitse Seltsi poolt. Laupäeval 23. juunil 1990. aastal pühitseti mälestussammas taas.

Sisestatud: 26.06.2015.