Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja mälestussammas
Mälestise registri number 27086
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 02.07.2003
Mälestise liik ajaloomälestis

Paikvaatlused(9)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 21.04.21

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 17.02.2005.

Mälestise kirjeldus


Mälestussammas kujutab endast kabeli läve portaali. Kaheastmeliselt aluselt tõusevad ülespoole kitsenevad nurgelised pilastrid., mis lõpevad kapiteeliga. Sammaste peal on lihtne arhitraav väikese simsi ja sadulakatuse kelbaga. Kelbal kahel pool stiliseeritud kilbid, millel reljeefne Vabadusristi kujutis. Esiküljel tekst “OLE USTAW SURMANI”, sellest allpool, pilastrite vahel orvas mustal graniittahvlil tekst “Sõjas Eesti Wabaduse eest / a. 1918-1920 / jätsid oma elu järgmised / Kose kihelkonna pojad: “, järgnevad 36 langenu nimed ja nende all “jäljeta kadunud:” ning 4 nime”. Originaalist erinevalt on taastatud samba esiküljele lisatud tekst “Aastatel 1940...1956/ võitluses, vangilaagrites,/ küüditatuina ja põgenikena /hukkunute mälestuseks.
Üleval mälestussamba kelba harjal marmorrist. Samba tagumisel küljel on sõnad: “Sõjas 1914-1918 surnud”. Järgnevad 98 nime, nende all “Jäljeta kadunud “ ning 54 nime.

Sisestatud: 17.02.2005.

Mälestise asukoha kirjeldus


Vabadussõja mälestussammas asub Koselt Kose-Risti suunal kulgeva maantee ääres asuva Kose kalmistu territooriumil.

Sisestatud: 20.10.2006.

Mälestise ajalugu


Esimeses maailmasõjas ja Eesti Vabadussõjas langenute nimede jäädvustamiseks mälestustahvlil tehti esimene korjandus Kosel 26.mail 1923. Sügisel 1923 tegid kohalikud ühisused ettepaneku rajada mälestussammas ja 9.septembri 1923 kinnitati see ettepanek kiriku täiskogul. 7.septembril 1924 otsustati mälestussammas püstitada Kose kihelkonna kalmistule kabeli esisele platsile. Mälestussammas telliti Tallinnast A. E. Jürgensi kivitööstusest. Novembris 1924 algasid mälestussamba ehitustööd ja kestsid kuni juulini 1925. Mälestussammas oli 4,6 meetrit kõrge ja maksis 280 000 marka. Kose vabadussamba pidulik avamine toimus 5. juulil 1925. Samba avas A. Rebasov, õnnistamise viis läbi praost H. Põld.
Sammas lõhuti juuli alguses 1941 kohalike kommunistlike aktivistide poolt. Samba alla, kahele poole paigaldati lõhkelaengud. Graniidist nimeplaat lõhuti haamritega. Tükid veeti autoga Pirita jõeni ja visati praeguse sanatooriumi juures vette. Kuuekümnendatel aastatel lükati maaga tasa mälestussamba all olnud muldkeha. Taasavamise mõte tõusis päevakorda aprillis 1988 Endel Väli algatusel. Juulis 1988 tõsteti Kose veskitammi luugid üles ja jõepind langes meetri võrra. Järgnevalt toodi jõest samba tükid välja. 1988-1989 valmistati mälestussamba uus alus ja pandi tükid kokku. Sammas läks maksma 3600 rubla.
Mälestussamba taasavamine toimus 17. juunil 1989.

Sisestatud: 27.10.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Vabadussõja mälestussambale ei määrata eraldi kaitsevööndit kuna ta asub Kose kalmistul (reg nr 14407), mis on mälestisena kaitse all.

Sisestatud: 20.10.2006.