Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja Valkla lahingu mälestusmärk
Mälestise registri number 27087
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 02.07.2003
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 30.11.18

Menetleja: Harjumaa nõunik, Ly Renter

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestuskivi, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 17.02.2005.

Mälestise kirjeldus


41 tonnisel põllukivi on sama tekst, mis algsel kivil : “SIIA MAANI JA MITTE KAUGEMALE”.
Tagaküljele on paigutatud poleeritud graniittahvel tekstiga: “SIIN PEATATI EESTI ISESEISVUST/ ÄHVARDAV PUNANE VOOL / KOHAGE LEHED ISAMAA PUUS/ VANA VÄGEVUS EESTLASTE LUUS / VABADUSSÕJA / VALKLA PIIRIMÄRK / AVATUD 23 VI 1934 / LÕHUTUD 17-18 VI 1941/ UUS PAIGALDATUD 26 VII 1989/ AVATUD 10 VIII 1989”. Tamme juurde asetati 23. 06. 1990 heledast graniidist tahvel tekstiga: “SIIT ASTUS VASTU / KALEVLASTE / MALEVA”.

Sisestatud: 17.02.2005.

Mälestise ajalugu


Valkla mõisa kaitsesid 4. polgu 1. pataljoni osad. 3 jaan. 1919 ründas neid ootamatult vaenlane. Vaenlane löödi tagasi 23.06.1934 a. tähistati Valkla lahingupaik suure mälestuskiviga, 1937 istutati kivi kõrvale ka mälestustamm.
1941 kivi õhiti.
Uue mälestuskivi avamine toimus 10.08.1989.

Sisestatud: 17.02.2005.

Mälestise ajalugu


Valkla Vabadussõja mälestuskivi ajaloost
Valkla küla uuema ajaloo eri tähendus on Eesti Vabadussõja sündmustel ning kuupäeval. 3.jaanuar 1919. Noor Eesti sõjavägi kindral Laidoneri juhtimisel suutis Valkla küla piirides Vene Kommunistliku Punaarmee taganema sundida.
.
Eduard Tamm (1907 - 1993) Hinnu talu peremees, kes oli ka Valkla kolhoosi esimees 1950ndatel aastatel meenutas, et kindral Laidoner oli temale kui 11-aastasele poisile ja teistele julgustavaid sõnu öelnud. Perenaised tõid süüa noorsõduritele. Kohalikud jagasid oma muret palvela koosolekutel juba enne jõulu 1918.a lõpul, et Punavägi tuleb jõudsalt peale. Palvetati ja nuteti paljude poolt. Lõpuks tuli innustavat abi Soomest vabatahtlike võitlejate näol ja kooliõpilaste ning koolmeistrite poolt Tallinnast.

Vabadussõja sündmusi meenutab Tallinna lähistele jõudnud Punaarmee tagasitõrjumist tähistav mälestuskivi tekstiga "Siia maani ja mitte kaugemale". Kivi asub Valkla külas Vana Tallinn-Narva maantee ääres.
1934.a püstitati mälestusmärk, mis lõhuti 1941.a.
Esimese Eesti Vabariigi ajal korraldati Tallinnast Valkla mälestuskivini suusaretki, millest võttis osa ka kindral Johannes Laidoner.
Kivi kõrval on istutatud tamm, mis vaatamata 1941.a hävitustööle siiski ellu jäi.
"Siia maani ja mitte kaugemale" - selle lause kaks esimest sõna on pärit 1.Saamueli raamatu 7.peatüki 12.salmist: "Siia maani on Issand meid aidanud!" Prohvet Saamuel pani umbes 3000.a tagasi vaenlase võitmise mälestuseks suure kivi, mille nimetas Eben-Eser'iks ehk abikiviks ehk eesti keeles "Siia maani".

Kivi taastati 26.juulil 1989.a ning taasavati 10.augustil 1989.a. Peakõne pidas Viru-Jaakobi kiriku õpetaja Madis Oviir.

Tamme najale püstitati mälestustahvel Kalevlaste maleva auks.
Allikas www.kuusalu.ee

Sisestatud: 22.09.2009.

Kaitsevööndi ulatus


Lisatud skeemil.

Sisestatud: 01.04.2005.

Meedia


Postimees kirjutas 16.06.1934 Mälestusmärk Vabadussõja piiripunktile. Võidupühal, 23. juunil avatakse Tallinna lähedal Valkja jõe silla juures 3. jaanuari 1919. a. lahingu mälestuseks piirimärk. Valkla oli kohaks, kus 15 aastat tagasi sündis pööre Vabadussõjas ja pandi seisma enamlaste pealetung. Mälestusmärgi püstitamise eest vastutab Kaitseliidu Harju maleva Kuusalu malevkond.

Sisestatud: 03.02.2015.

Meedia


Postimees 02.01.1936 Presidendi-nim. teatesuusatamine 7.-8.jaan. Kas Harju malev võidab rändauhinna. Vabariigi Presidendi nimeline teatesuusatamine Tallinnast Valka ja tagasi on tänavusel hooajal määratud 7. ja 8.jaanuarile. ... Seekord toimub teatesuusatamine jälle kahel päeval, ... Valkla on teatavasti vabadussõjaaegsete lahingute pöördepunkt ja seetõttu ongi Presidendi nimelisel teatesuusatamisel valitud sihtkohaks just Valkla

Sisestatud: 03.02.2015.

Meedia


Postimees 24.06. 1934
Valkla lahingu mälestuskivi avamine Kuusalus.
Võidupühal toimus Kuusalus, Valklas, piirimärgi avamine, mis püstitati vabadussõja lahingu mälestuseks. Enamlaste pealetung peatati just Valkla juures 3. jaanuaril 1919. a. Valkla piirikivil on kaks külge tahutud. Ühele poole on sisse raiutud üks Kristjan Jaak Petersoni luuletus ja teisele küljele tekst "Siiamaani ja mitte kaugemale. 3. 1. 1919".

Sisestatud: 03.02.2015.