Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vääna mõisa peahoone18.-19. saj
Mälestise registri number 2709
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 263
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(21)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 06.06.17

Inspektor: Muinsuskaitseameti Harjumaa vaneminspektor, Silja Konsa

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Elamu, Peahoone, Ehitiste liigid, Elamu, Mõisaelamu, Peahoone, Ehitusperioodid, 1711-1840.

Mälestise tunnus


Eestis ainulaadse barokkansambli 18. sajandi. IV v. silmapaistva härrastemaja näide, mis ehitatud itaalia päritolu arhitekti kavandite järgi. Hoonel on säilitanud algupärane välisilme, kujundusdetailid ja ruumistruktuur.

Sisestatud: 31.05.2007.

Mälestise kirjeldus


Väikese kunstliku mäerinnakuga esile tõstetud barokne peahoone on pikk 1,5 korruseline madala kelpkatusega ehitis. Pidulikkust rõhutavad galeriidega ühendatud ümarpaviljonid, kõrge terass-pandus aiafassaadil, barokselt jõulinepilastrite ning hoone keskosas poolsammastega kujundatud fassaad.
Soklikorrus on võlvitud, esindusruumid, s.h. saal asuvad teisel korrusel. W-poolses kuppelpaviljonis on säilinud kassettlage imiteerivad maalingud. 18. sajandist pärinevad veel mõned baroksed uksed, sisetrepp, osaliselt ka akende raamistus. Vestibüüli väärispuitseinad ja mustrilised kivipõrandad on 19. sajandi teisest poolest.
(J.Maiste, Eesti Arhitektuur)

Sisestatud: 31.05.2007.

Mälestise ajalugu


Andmed Vääna mõisa kohta pärinevad 1325 aastast.1733 aastast kuulus mõis Stackelbergidele. Praeguse peahoone ehitamist alustati 1784. a tundmatu itaalia arhitekti kavandite järgi. Valminud hoonel oli tollal erandina madala kaldega katus ja katuseserval balustraad ja liivakivist skulptuurid, mis aga põhjamaa kliimale vastu ei pidanud. Pika peahoone tiibadel on kuppelkatusega ümarpaviljonid, milles asus perekonna kunstigalerii. Suguvõsa suurest jõukusest jagus ka ümbruskonna talupoegade elutingimuste parandamiseks. Juba 1774. a pani Friedrich Peter von Dücker aluse Vääna kunstikogule, mida hiljem täiendas Otto Magnus von Stackelberg. Vääna kunstikogu, mis sisaldas tuntud meistrite maale ja graafikat, gemme, münte jpm, oli nii arvukuselt kui väärtuse poolest üks silmapaistvamaid Baltimaades.
Praegu Vääna Lasteaed -Algkool

Sisestatud: 31.05.2007.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud on mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 23.01.2008.

Meedia


eestielu.ee 15.01.2014, Katrin Romanenkovi artikkel "Vääna mõisakooli ootavad ees muudatused"
http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/harku/haridus/vaana-moisakooli-ootavad-ees-muudatused.d?id=67608316

eestielu.ee 15.04.2014, Kady-Ann Sutti artikkel "Vääna Mõisakooli läheb restaureerimisele - lapsed hakkavad õppima Muraste koolimajas"
http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/harku/haridus/vaana-moisakooli-laheb-restaureerimisele-lapsed-hakkavad-oppima-muraste-koolimajas.d?id=68444347

eestielu.ee 15.11.2014, artikkel "Vääna mõisas käivad restaureerimistööd - väärikas hoone saab uue, kuid algupärase väljanägemise" (Keila Leht)
http://eestielu.delfi.ee/eesti/harjumaa/keila/elu/vaana-moisas-kaivad-restaureerimistood-vaarikas-hoone-saab-uue-kuid-alguparase-valjanagemise.d?id=70157469

Sisestatud: 16.01.2014.