Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja mälestussammas
Mälestise registri number 27095
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 02.07.2003
Mälestise liik ajaloomälestis

Paikvaatlused(10)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 28.01.20

Menetleja: Ida- Virumaa nõunik, Kalle Merilai

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 08.08.2006.

Mälestise kirjeldus


Mälestussammas kujutab endast kaheastmelisele soklile paigaldatud obeliski, mille tipus on malmist Vabadusristi kujutise koopia (originaal on pronksist ja kindlas kohas hoiul). Soklil esiküljel on tekst: „JÕHVI / KIHELKONNA LANGENUILE / VABADUSSÕJAS / 1918 – 1920” ja „TUNDMATA SÕDUR / LANGENUD 8. XII 1918 / JÄRVE LAHINGUS / MAETUD SIIA”. Sokli vasakul ja parempoolsel küljel on langenute nimed – kokku 43. Tagumisele küljele on kinnitatud malmist bareljeef (originaal on pronksist ja kindlas kohas hoiul), millel on kujutatud kolme rännakul olevat Vabadussõja-aegset sõjameest: kaitseliitlast, sõdurit ja õppursõdurit.

Sisestatud: 20.09.2006.

Mälestise ajalugu


Kavandi looja on kujur Alfred Kask. Kivitöö tegi Madis Meermann ja bareljeefi A. Kask. Sammas avati 10.juunil 1935.
Sammas lasti õhku ööl vastu 25.oktoobrit 1940. Kuid uue sokliga sammas taasavati 16.augustil 1942. 1945.a. sügisel sammas lammutati ja osad visati mõisa tiiki.
Ehitati uus monument endise koopiana ja sammas taasavati teist korda 23.juunil 1993.

Sisestatud: 20.09.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 lg.3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti.

Sisestatud: 25.11.2011.