Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vääna mõisa park, 18.-19. saj
Mälestise registri number 2710
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 14.04.1997
Registreeritud 14.04.1997
Mälestise vana number 263
Liigitus ehitismälestis

Inspekteerimised(13)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 06.12.18

Inspektor: Harjumaa vaneminspektor, Heli Tomps

Märksõna(11)

Ehitised, Kompleksid, Mõisakompleks, Maastikuobjekt, Park, Ehitiste liigid, Maastikuobjekt, Park, Ehitusperioodid, 1711-1840, 1841-1917.

Mälestise tunnus


Harjumaa tähelepanuväärse ja liigirikka pargi näide.

Sisestatud: 12.10.2005.

Mälestise kirjeldus


Nagu enamikele 19 saj. II veerandi keskpaiku parkidele tavaks, on ka Vääna rajatud segastiilis, sisaldades nii regulaarseid kui vabaplaneeringulisi elemente. Vabaplaneeringu alusel on kavandatud peahoonest lõunasse jääv osa - vabalt asetuvad puud, põõsarühmad. Kunagise niidu peal asub praegu kooli staadion. Vastu peahoone lõunakülge oli sümmeetriline terrass. Istutustelt oli see pargiosa jäetud siiski suhteliselt hõredaks. Sissesõiduteelt avanesid peahoonele avarad vaateperspektiivid. Peahoone põhjaküljel asub lage väljak, mida külgedelt raamivad kontrastselt rühmitatud puudegrupid ning „võltsvaremed“. Avara muruväljaku pikitelje keskel asub ümmargune valatud bassein purskkaevuga. Kaasajal see enam silmailu ei paku. Murupinda raamisid kontrastsed puudegrupid, milledest tänapäevaks on säilinud kummalgi pool suured lehised ja pähklipuud. Kadunud on ka tee, mis suundus purskkaevu juurest peahoone juurde, võimaldades suurepärase vaate hoone fassaadile. Pargis on olnud ka skulpturaalseid väikevorme, sealhulgas üks obelisk. Väljaku tagaosas paikneb omavahel mitme ülejooksu ning kanaliga seotud tiikidesüsteem. Tiigid piiravad pimeaeda, ühte omapärasemat osa pargis. Ruudukujulises „Pimeaias“ on teed asetatud tähekujuliselt. Varemalt oli „Pimeaed“ tiikidega piiratud kõigist neljast küljest, tänaseks on läänepoolne tiik umbe kasvanud. Arvatakse, et osa tiikidest pärineb peahoonega võrreldes juba varasemastki ajast. Pargi lääneservas on 19. sajandil (või isegi 1780/90-ndatel) ehitatud linnust imiteerivad võltsvaremed. Kahtlemata oli „linnus“ mõeldud eelkõige meeleolukaks täienduseks pargile, sobivaks „ekraaniks“ varjama tema taga olevaid lihtsakoelisi karjahooneid. Hooned oli kasutusel ka hoiuruumidena. Pargi kirdeservalt, meierei juurest viib saare-, vahtra-, tamme- ja sanglepapuiestee metsa. Siin asuvad ka I maailmasõja päevil rajatud kaitseehitised (paekivist vooderdisega kaevikud), mis on tänaseni hästi säilinud. Siinses metsapargiosas olevat pinnaseteed ääristavad kivipollarid. Piiravad graniitpostid olid omased ka teistele pargis olnud teedele. Metsapargis on olnud ka pargivahi elamu ning mitmed „Ŝveitsi stiilis“ majakesed, mis nüüdseks aga hävinud. Pargi idaküljel paiknes varem mesila-maja, praegu alles ainult vundament. Mõisaansambli planeeringus oli tähtsal kohal ka triiphoone ehk oranzerii, mis oli aktsendiks pargi põhjaküljel. Kasvuhoonest läänes asus suur puuviljaaed, mis välisküljelt oli piiratud kivimüüriga. Oranzerii paiknemine tiigi kaldal oli taotluslik, veepeegeldus muutis hoone eriti maaliliseks. Tänaseks on hoone varemetes. Kogu pargi põhjaosa oli piiratud ca 1,8 meetri kõrguse paekivist müüriga, mis nüüdseks on tugevalt lagunenud.
Vääna park on olnud suhteliselt lillerikas - eriti palju oli neid olnud peahoone lõunaküljel, samuti kasvuhoone ees. Praegu on tegemist keskmise liigirikkusega pargiga (ca 70 liiki). Enamus puuliike on kodumaised. Põhipuuliikideks vaher, pärn, saar, tamm, toomingas. Rohkesti kasvab ka kuuski, valget ja musta leppa, lehiseid, suurelehised pärnad, 2 alpi seedermändi, hall pähklipuu, mandzuuria pählkipuu, h. saare leinavorm, hõbevaher, valgepöök. Loodeosa metsapargi alusmetsas on palju pihlenelat. Tähelepanuväärse üksikeksemplarina väärib mainimist rohkelt viljuvad südajalehised aktiniidiad kasvuhoonevaremete juures.(Pargiankeet, 2002).

Sisestatud: 25.02.2008.

Mälestise ajalugu


Andmed Vääna mõisa kohta pärinevad 1325. aastast, mil Taani kuningas läänistas mõisa Bremenite suguvõsale. Seejärel olid mõisa valdajateks paljud tuntud perekonnad - Tiesenhausenid, Taubed, Dückerid ja lõpuks Stackelbergid, kes 1784.a. alustasid Itaalia arhitekti kavandite järgi mõisa praeguse peahoone ehitamist. Pika ja madala kelpkatusega peahoone tiibadel on galeriidega ühendatud ümarpaviljonid. Mõisas asus juba eelmise omaniku von Dückeri asutatud ning Stackelbergide poolt hiljem täiendatud kunstikogu, mis kujunes nii arvukuse kui väärtuse poolest üheks silmapaistvamaks Baltimaades. Mõisa kõrvalhooned korrapäratute gruppidena peahoone lähikonnas. 19. sajandi algusest on teateid pargi puudumisest või suhteliselt väheldasest ja tagasihoidlikust pargist. Praegune pargipuistu ja planeering pärineb 1830-50ndatest aastatest.

Sisestatud: 22.08.2008.

Kaitsevööndi ulatus


Kuna mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole kaitsevööndit kehtestatud on mälestise kaitsevööndiks 50 m laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates.

Sisestatud: 22.08.2008.

Meedia


"Vääna silmapaistvused ja haihtunu", artikkel J.Kuuskemaa, 4/2003 ajakiri Aed

Sisestatud: 25.02.2008.