Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Narva Garnisoni kalmistu, Vabadussõjas hukkunute matmispaik mälestussambaga
Mälestise registri number 27101
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajaloomälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 02.07.2003
X-koordinaat 736771.22
Y-koordinaat 6592490.37
Ava kaardil

Paikvaatlused(5)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 06.06.19

Menetleja: Narva Linnavalitsuse Arhitektuuri- ja Linnaplaneerimise Amet, muinsuskaitse vaneminspektor, Madis Tuuder

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 08.08.2006.

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute matmispaik ja nende mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 23.01.2019.

Mälestise kirjeldus


Sammas on taastatud koopiana. Mälestussammas kujutab kahejärgulisel alusel asuvat lihtsat nelinurkset postamenti, mille otsas seisab skulptuurigrupp. Igast küljest läbivad alust postamendi juurde tõusvad viieastmelised trepid. Figuurrühma kandva postamendi esiküljel on malmtahvel, mille ülemises osas on ladina rist ja reljeeftähtedega tekst: „EESTI VABADUSSÕJAS / 1918 – 1920 / NARVA VÄEPINNAL / LANGENUD VAPRATELE / KODUMAA KAITSJATELE / TÄNULIK NARVA. / SEPTEMBER 1921” Postamendi iga külje peal all on malmist valatud reljeefsed tammepärjad. Samba skulptuurigrupp kujutab leinastseeni (pieta). Tagaküljele on lisatud graniittahvel tekstiga: „VABADUSSÕJAS LANGENUTE / MÄLESTUSSAMMAS AVATI 1921. / AASTAL. / HÄVITATI 1940. AASTAL. / TAASTAMIST ALUSTATI 1995.A. / VANA-NARVA SELTSI POOLT.”
Kalmistul on valminud ka piirdeaed ja teede äärekivid.
NB! Tagaküljel olev tekst "Hävitati 1940. aastal" on ekslik. Tegelikult hävitati monument sõjajärgsetel aastatel.

Sisestatud: 20.09.2006.

Mälestise ajalugu


1919. aastal rajatud Vabadussõja Garnisoni kalmistu avati ametlikult 1921. aastal, kui kalmistu keskmes valmis monument. Vabadussõjas Narva all hukkunud võitlejaid mälestava skulptuuri autor oli kujur Voldemar Mellik (aastani 1938 Melnik), postamendi koos trepistikuga kavandas kohalik kunstnik Rudolf Sajor. Tartus kunstikooli „Pallas” töökojas valatud betoonist monument kujutas endast üksteist embavaid leinajaid, postamendil paiknesid malmivalus tammepärjad ning tahvlid tekstidega. II maailmasõja käigus sai monument küll kannatada, kuid suuremas osas siiski säilis. Hävitati see ilmselt esimestel sõjajärgsetel aastatel (1945. aastal on monument veel olemas olnud, mistõttu monumendil olev tekst „Hävitati 1940. aastal“ on ekslik). 1960. aastatel murti kalmudelt maha malmristid, 1970. aastatel hävitati Jõesuu tänava laiendamisel väravapostid ning lükati segi teepoolsed hauad. 1995. aastal asuti Vana-Narva Seltsi eestvedamisel kalmistut taastama, 1996. aastaks valmis skulptor Ants Viitmaa ja arhitekt Ants Melliku (Voldemar Melliku poeg) osalusel ka mälestusmärgi koopia. Hävinud metallriste kalmudel teadlikult ei taastatud (osa originaalseid riste on hoiul Narva Muuseumis), täna muru seest välja turritavad ristide roostes köndid sümboliseerivad ilmekalt Narva linna ja kogu Eesti katkestuste ajalugu.

Sisestatud: 01.10.2018.