Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja mälestussammas
Mälestise registri number 27103
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 02.07.2003
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(9)

Seisund: hea

Inspekteerimise kuupäev: 16.08.19

Menetleja: Ida- Virumaa nõunik, Kalle Merilai

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 08.08.2006.

Mälestise kirjeldus


Kaheastmelisele alusele on paigaldatud 3,35 m kõrgune astmeline betoontahukas. Selle otsas on pronksist valatud üle 2 meetri kõrgune skulptuur: mõõgale ja kilbile toetuv seisev sõdur. Kilbil on kujutatud kolme leopardi. Samba esiküljel on betooni valatud tekst: „TUDULINNA / LANGENUD KANGELAS- / TEILE EESTI / VABADUS- / SÕJAS / 1918 – 1920”. Soklil oleval tahvlil on tekst: „…VÕITLUSES ÄGEDAS TULI / EESTILE LUNASTUSTUND… / HAUDADE PÕHJA TEIL TÄNU, / KANGELASVENNAD! HÄÄD UND! / K. E. SÖÖT”.

Sisestatud: 20.09.2006.

Mälestise ajalugu


Kavandi valmistas ja ehitustööde juhatajaks oli kujur Voldemar Melnik (Mellik). Samba avamine toimus 16.septembril 1923.
Sammas lõhuti 14. oktoobril 1940 ja tükid maeti samasse.
Mälestussammas taasavati 6. oktoobril 1990. Suvel 2000.a. asetati samba soklile marmortahvel.

Sisestatud: 20.09.2006.

Kaitsevööndi ulatus


Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 lg.3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti.

Sisestatud: 25.11.2011.