Mälestise tunnus

Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Mälestise kirjeldus

Mälestussammas valatud betoonist ja kujutab kombineeritud soklile asetatud kõrget sammast, mille ülemine ots moodustab kolmeastmelise trepi ja lõpeb malmist Vabadusristi kujutisega. Soklile on kinnitatud malmtahvlid tekstiga. Ees: „Langenuile / wõitluses / wabaduse eest / 1918 – 1920”, järgnevad 5 langenu nimed ja „Tundmata / Tundmata”, vasakul: „Suuremat / armastust / ei ole ühelgi / kui see, et tema / oma elu jätab / isamaa eest.”, taga: „Awatud 16. juulil 1933 / Taastatud suvel 1990 / Kirst Siberi haudade / mullaga maetud / 2.aprillil 1989”. Samba ümber on valatud betoonist 40 cm kõrgune äär. Igasse nurka on valatud betoonpost, need omakorda ühendatud jämeda raudketiga.

Mälestise ajalugu

Mälestussammas avati 16.juulil 1933.
Sammas jäi vandaalide poolt lõhkumata kuid 1961.a. eemaldati tahvlid
1990.a. paigaldati uus rippkett ja taastati kaks tahvlit ning lisaks tehti veel üks uus tahvel. Aastail 1996 – 1998 paigaldati tahvlid sambale.

Kaitsevööndi ulatus

Vastavalt Muinsuskaitseseaduse § 25 lg.3 moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti.