Close help

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja mälestussammas
Mälestise registri number 27111
Mälestise tüüp Kinnismälestis
Mälestise liik ajaloomälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 02.07.2003
X-koordinaat 636134.86
Y-koordinaat 6497127.31
Ava kaardil

Paikvaatlused(6)

Seisund: rahuldav

Paikvaatluse kuupäev: 18.03.22

Menetleja: Jõgevamaa nõunik, Ville Tamm

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 20.09.2006.

Mälestise kirjeldus


Mälestussammas on endise koopia. Sammas kujutab endast treppalusel asuvat graniitobeliski, mille tipp on kolmejärguline. Obeliski otsas seisab pronksist valatud vahikorda pidav sõdur – Kuperjanovi partisan. Obeliski ülaosas on pronksreljeef Vabadusristi kujutisega ja selle all tekst: „EESTLASTE VANA, KULDNE / OMA MAA, / JÄÄ VABAKS SA, JÄÄ SEIS- / MA SA! / TRUU EESTI KÄSI VALVAB, / KAITSEB SND, / VAENLASTE VASTU SEISAB / RIND, / JÄÄ VABAKS SA, JÄÄ SEIS- / MA SA!” Obeliski tagumise külje ülaossa on kinnitatud pronksreljeef – surnupealuu – partisanide märk. Selle all puuduvad pooled nimed, kuna taastamisel ei leitud vastavaid materjale. Seal on nüüd tekst „KURSI KIHELKONNA LANGENUD 44 / KANGELAST VABADUSSÕJAS / 1918-1920” ja järgneb 22 nime.

Sisestatud: 20.09.2006.

Mälestise ajalugu


V. Melnik (Mellik) tegi samba kavandi. Kivitöö anti teha M. Pärnale. Pronkskuju ja osad valati Truutsi töökojas. Sammas avati 26.septembril 1926.
Mälestussamba pronkssõdur võeti kohe peale II maailmasõda. Samba kivialus õhiti 1948.a.
Mälestussammas taasavati 23.juunil 1992.

Sisestatud: 20.09.2006.

Kaitsevööndi ulatus


50 meetrit mälestise välisgabariitidest kuni mälestiste ühise kaitsevööndi määramiseni ministri käskkirjaga

Sisestatud: 21.11.2008.