• Mälestised

27114 Vabadussõja mälestussammas

Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja mälestussammas
Mälestise registri number 27114
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 02.07.2003
Liigitus ajaloomälestis
Vabadussõja monument eemalt Autor Sille Raidvere Kuupäev 03.09.2008
Vabadussõja monument Autor Sille Raidvere Kuupäev 03.09.2008 Vabadussõja monument eemalt Autor Sille Raidvere Kuupäev 03.09.2008 Vabadussõja mälestussammas, külgvaade Autor Sille Raidvere Kuupäev 22.11.2017 Vabadussõja mälestussammas, eestvaade Autor Sille Raidvere Kuupäev 22.11.2017 Vabadussõja mälestussambani viiv värav Autor Sille Raidvere Kuupäev 22.11.2017
Galerii(5)

Määrused ja käskkirjad(2)

"Kultuurimälestiseks tunnistamine" Kultuuriministri 26.06.2003. a käskkiri nr 116 (RTL, 2003, 78, 1155) Kuupäev: 26.06.2003
"Kultuurimälestiseks tunnistamine, kultuurimälestiseks olemise lõpetamine ja kaitsevööndi määramine" Kultuuriministri 13. mai 2005. a käskkiri nr. 194 (RTL, 24.05.2005, 54, 780) Kuupäev: 13.05.2005

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 23.05.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Inga Raudvassar

Kirjeldused(4)

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 07.03.2005.

Mälestise kirjeldus


Sammas kujutab endast kolmeastmelisel trepil asuvat graniitobeliski, mille otsas seisis malmist sõdurikuju. Obeliski ülemine ots lõpeb kolmeastmelise trepiga.
Esiküljel reljeefne tekst: “EESTI /VABADUSSÕJAS/ LANGENUILE / 1918-1920./ TÄNULIK / ÄKSI KIHELKOND.” Ja selle all pronksreljeefis tammepärg. Tagumise külje ülaosas tekst “SURITE –ET / VÕIKSIME ELADA”, järgnevad 34 sõjamehe nimed ja nende all pronksreljeefis mõõk. Obeliski otsa seisev skulptuur kujutab endast vahikorral seisvat eesti sõdurit.
Mälestussamba kavandi valmistas kujur V.Melnik. Obeliski ja tekstid raius M-Pärn Tartust. Pronksosad ja malmist sõdurikuju valati As Tegur-is.
Praegune kuju on eelmise täpne koopia. Sõduri kuju on valatud pronksist. Tagaküljel ei ole mõõka, vaid mõõga kujutis on reljeefsena kivvi raiutud. Aluse tagaküljel tekst “MODELLEERIJA / AIRIKE TANILOO-BOGATKIN”.

Sisestatud: 07.03.2005.

Mälestise ajalugu


Äksi piirkonnast pärit Vabadussõjast langenute mälestussammas avati 28.06.1925.
1945 sambakuju lõhuti, aluskivi jäi kohale.
Ausammas taasavati 27.08.1989.

Sisestatud: 07.03.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata Lisa nr.1; Ühine kaitsevöönd on moodustatud mälestistele reg.nr.24071, 24072, 24073 ja 27114.

Sisestatud: 09.03.2005.