Mälestise koond lehelt saab tutvuda mälestise andmetega. Avada asukoha kaarti, mis tuleb Maa-aameti süsteemist. Vaadata ja avada pilte mälestise kohta.

Mälestise nimi Vabadussõja mälestussammas
Mälestise registri number 27114
Registreeritud Kinnismälestis
Arvel 26.06.2003
Registreeritud 02.07.2003
Liigitus ajaloomälestis

Inspekteerimised(6)

Seisund: rahuldav

Inspekteerimise kuupäev: 23.05.18

Inspektor: Muinsuskaitseameti Tartu maakonna vaneminspektor, Inga Raudvassar

Mälestise tunnus


Eesti iseseisvuse eest langenute mälestuseks püstitatud mälestusmärk, mis ühtlasi kannab endas mälestust taasiseseisvumisajal toimunud ühiskondlikest protsessidest.

Sisestatud: 07.03.2005.

Mälestise kirjeldus


Sammas kujutab endast kolmeastmelisel trepil asuvat graniitobeliski, mille otsas seisis malmist sõdurikuju. Obeliski ülemine ots lõpeb kolmeastmelise trepiga.
Esiküljel reljeefne tekst: “EESTI /VABADUSSÕJAS/ LANGENUILE / 1918-1920./ TÄNULIK / ÄKSI KIHELKOND.” Ja selle all pronksreljeefis tammepärg. Tagumise külje ülaosas tekst “SURITE –ET / VÕIKSIME ELADA”, järgnevad 34 sõjamehe nimed ja nende all pronksreljeefis mõõk. Obeliski otsa seisev skulptuur kujutab endast vahikorral seisvat eesti sõdurit.
Mälestussamba kavandi valmistas kujur V.Melnik. Obeliski ja tekstid raius M-Pärn Tartust. Pronksosad ja malmist sõdurikuju valati As Tegur-is.
Praegune kuju on eelmise täpne koopia. Sõduri kuju on valatud pronksist. Tagaküljel ei ole mõõka, vaid mõõga kujutis on reljeefsena kivvi raiutud. Aluse tagaküljel tekst “MODELLEERIJA / AIRIKE TANILOO-BOGATKIN”.

Sisestatud: 07.03.2005.

Mälestise ajalugu


Äksi piirkonnast pärit Vabadussõjast langenute mälestussammas avati 28.06.1925.
1945 sambakuju lõhuti, aluskivi jäi kohale.
Ausammas taasavati 27.08.1989.

Sisestatud: 07.03.2005.

Kaitsevööndi ulatus


Vaata Lisa nr.1; Ühine kaitsevöönd on moodustatud mälestistele reg.nr.24071, 24072, 24073 ja 27114.

Sisestatud: 09.03.2005.